Ubjas paikneva kolmesaja lüpsilehmaga Männiku farmi uus omanik müüs loomad ja plaanib hakata pidama lihaveiseid. Lihaveiste kasuks on varem otsustanud ka paljud väiksemad piimatalud.
Männiku farm lõpetab piimatootmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ubjas asuva Männiku Farm OÜ endine enamusosanik ja kauaaegne juhataja Jaan Pajos suri ja tema pärija otsustas farmi müüa. Uus omanik, peamiselt metsaärimehena tuntud Aarne Kask piimakarja pidada enam ei taha, vaid on lüpsilehmad müünud. “Olen piimatootmisega ise tegelenud (Aarne Kask oli Vinni vallas Kakumäe farmi omanik. – Toim.) ja tean, et see vajab teatud tingimusi. Neid Männiku farmis praegu ei ole. Oma raha eest, ilma struktuurifondide toetuseta, neid tingimusi luua ei ole võimalik,” põhjendab ta oma otsust. Kask lubab lihaveiseid pidama hakata alles siis, kui on saanud ettevõttes 95protsendilise osaluse.
Männiku farm on üks väheseid Lääne-Virumaal, kus oli hulga väikeomanikke, kes said selleks põllumajandusreformi käigus. Paar osanikku tunnistasid, et neil polnudki varem võimalust osakuid müüa. “Olen teinud väikeosanikele pakkumise. Et mõned neist on oma osakud juba müünud, hinda ma enam ei tõsta,” teatab Kask. Ta ei pea nii suurt omanike ringi otstarbekaks: “Senine kolhoosikorraga sarnanev tegevus tuleb peatada. 15 omanikuga ettevõtte, kus enamiku roll piirdub koosolekul osalemisega, edasise arendamise mõttekus on küsitav.”
Männiku farmi eelmine juhataja Jaan Pajos oli Ubjas tööandjana hinnatud. Postuumselt autasustati teda rinnamärgiga “Hea ettevõtja 20”, mille võttis vastu tema lapselaps. “Eelmise juhi ees võtan mütsi maha, sest ettevõtluse kõrval tegeles ta ka sotsiaaltugisüsteemi ülevalhoidmisega – mittevajalikele töötajatele töö andmisega, küla kartulikasvatuse, toorpiimamüügi ja muuga,” hindab Aarne Kask endise farmijuhi rolli kohalikus elus. Ja loodab, et inimesed muutunud oludega pikapeale harjuvad. Ka loodab ta, et Sõmeru vald täidab oma lubaduse: lammutab baraki ja koristab kivihunnikud, et Ubja küla saaks ilusamaks. “Tunnen ka ise Ubja ühe suurema tööandjana vastutust küla käekäigu pärast ja usun, et iga lõpp on millegi algus,” ütleb ta .Eesti parimaks lihaveisekasvatajaks valitud Piira talu omanik Kalmer Visnapuu tunneb rõõmu, et lihaveiste arv järjest suureneb, aga see ei peaks toimuma piimakarja vähenemise arvel. “Eks iga ettevõtja teeb äriplaani, aga mul isiklikult on kahju, kui üle 200 lehmaga farmid tootmise lõpetavad.”
Lihaveisekasvatus on Eestis jõudsalt arenenud. Praegu eksporditakse 50% lihaveistest teistesse Euroopa riikidesse ja ka siseturul on nõudmine veiseliha järele suurenenud.
Rakvere piimaühistu tegevjuhi Priit Putko sõnul ei vähene mitte niivõrd lehmade, kuivõrd karjaomanike arv. Suurettevõtjad ostavad väiksemailt lüpsikarja ära. Aarne Kask on müünud lüpsilehmi Lätti. “Lätis on ELi toetuste protsent ja summa suurem kui Eestis ning nad saavad teha investeeringuid väiksema omaosalusega. Seega võivad nad osta piimalehmi kallimalt kui Eesti firmad ja hakkavad ka eksporditurul Eestiga konkureerima parematel tingimustel,” selgitab ta.
Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisuke põhjendab lihaveistele üleminekut riskivabadusega: “Lihaveiste pidamine ei nõua ju kalleid farmihooneid ja sellist tehnoloogiat kui piima tootmine.”