Ühispidu lähendas sugulasrahvaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehed vihtlesid end pärast Eesti ja Soome naiste ühist esitust suure kära saatel väljakule tantsima.
Mehed vihtlesid end pärast Eesti ja Soome naiste ühist esitust suure kära saatel väljakule tantsima. Foto: Tiiu Mürk

Pilt justkui filmist – 420 Kadrina vihta lendles palja ülakehaga ja linasest pükstes eesti poiste käes, tekitades sellega külmavärinaid nii oma tüdrukutele kui ka soome pealtvaatajatele.

Kadrina kihelkonna tekst “Suu tahab head, tagumik tiirutamist” ilutses aga eestlaste ühistel riidest toidukottidel, mis süvendas ühtsustunnet ja äratundmisrõõmu tantsupeol viibides veelgi.

Tamperes peeti pühapäeval juba kolmandat korda Eesti-Soome ühist tantsupidu “Vennassümfoonia/Velisinfonia”, kus osales ühtekokku ligi 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat. Osalejaid oli peale eestlaste ja soomlaste ka Euroopa teistest maadest.

2012. aasta tantsupeo korraldajad olid Folklore Suomi Finland ry. ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd tegid MTÜ Eesti Rahvatantsukeskus ja Soome Noorsooseltside Liit (Suomen Nuorisoseurojen Liitto), samuti kõik Soome tähtsamad folklooriorganisatsioonid. Ürituse praktiline pool lasus Pispalan Sottiisi korraldustoimkonnal Tamperes, kes tõi festivalile ka muid rahvusvahelisi ja kodumaiseid esinejaid.

“Vennassümfoonia” keskmes on kahe noormehe lugu: Kalevi Soomest ja Kalev Eestist on inimlikud ja haavatavad tänapäevakangelased. “Vennassümfoonia” kontseptsiooni, koreograafia ja lavastuse eest vastutasid kunstilised juhid Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist. Kaastegevad olid ka teised koreograafid, muusikud ja lauljad nii Soomest kui Eestist. Muusikaseadete ja helitööde autorid on Jari Komulainen ja Jaan Sommer. Teose lavastuse ja visuaalse külje eest vastutas Minna Kauhanen.

Kalev Järvela ja Petri Kauppineni lavastatud “Vennassümfooniat” külastasid mõlema riigi president, kelle kõnedest ürituse lõpus jäi osalejate südamesse ühtsustunde süvendamise ja koostöövalmiduse kõla.

“Eesti ja Soome rahvas kasvab ühistest juurtest. Nii on ka meie lugudes, meie lauludes ja tantsudes palju sarnasusi. Seda ühesugust me peame kalliks. Ja eripära, kummalegi rahvale ainuomast, me hoiame,” sõnas president Ilves oma tervituses tantsupeolistele. “Siin kokku saades õpime üksteist tundma ja hoiame oma ühist Põhjala pärandit. Teeme seda ajakohaselt, põimides vanasse uut. Nii rikastame veelgi oma mitmekesist maailma,” rõhutas president Ilves.

Tantsupeo patroon, Soome president Sauli Niinistö rõhutas samuti ühiste tegemiste olulisust ning ütles, et tantsupidu on üks parimaid võimalusi tuua rahvaid teineteisele lähemale. “Ma ise olen väga kehv tantsija, aga vaatan hea meelega,” kinnitas Niinistö ERRi reporterile. Kõne lõpetas Niinistö üllatusega, pöördudes president Ilvese poole eestikeelsete tervitussõnadega.

Eestipoolne üldjuht Kalev Järvela ütles ERRile, et soomlased enam eestlastele tantsus alla ei jää. “Kõik tuli väga ilusti välja,” kiitis Järvela. Soome lapsed olid peol aga alles esimest korda ning nende juhendamine oli küll veidi teistmoodi, kuid üldiselt oli Järvela peoga siiski väga rahul.

Kadrina rahvamaja C-rühma tantsija Pillerin Pruul oli tantsupeost vaimustuses. “Neli päeva interneti- ja telefonivaba – ei tulnud isegi meelde, et peaks “netti minema”,” märkis Pillerin. Uued tuttavad, kuum päike proovides, päevitusrandid ja lõputu naer on reisi peamised märksõnad. “Ma ei kujutanud ettegi, et eestlased nii sõbalikud oskavad olla. Ainult naeratavad, on jutukad ja ei mingisugust altkulmu vaatamist,” kommenteeris Pillerin tantsijate meeleolu. Tagasisõitu öises laevas ilmestas veelgi enam, kui sünnipäevalastele hakati laulma ning lisaks oma sõprusringkonnale võtsid laulust osa ka kõik kõrval viibinud teised tantsurühmad.

Kadrina rahvamaja C-rühma juhendaja Egert Eenmaa, kes oli peol lisaks rühmajuhendaja rollile ka assistent, jäi tantsupeoga üldjoontes rahule. Et soomlastel on tantsupidudega vähe kogemusi ja kohapeal võib tekkida segadusi, ütles Eenmaa oma rühmale juba enne Soome sõitmist.

Tantsupeo proovid algasid eestlastele kolmapäeval Tallinnas, kus õpiti kahe päeva jooksul selgeks põhiosa oma tantsujoonistest.

Esimene proov kestis C-rühmadele kokku peaaegu 11 tundi. Järgmise päeva öösel jõuti Soome ning vaid mõnetunnisest magamisest hoolimata tuli varakult end järgmiseks proovipäevaks valmis seada. “Ega me sinna magama ei läinud,” naeris Pillerin esimesi proovipäevi kommenteerides.

Ilmad olid nii Eestis kui Soomes viibimise ajal kuumad ja päikeselised ning peale esimese päeva ei kestnud proovid ka kuigi kaua. Ometi tundus, et vajadus päikesekreemi järele tuli paljudele üllatusena, sest nahk oli nii mõnelgi ilusast päikesepaistest üpris tundlik.

“Reisi elamustest peaks ära mainima ka suure ehmatuse, mis tabas peaaegu kõiki tantsijaid toidupoodi astudes,” ütles Pillerin, “toit on väga kallis, nii et poodi astudes tuli ikka Eesti-igatsus peale küll.”

Kõigi kommenteerinud osalejate päevitunud nägudest võib mõista, et üritus läks igati korda ning näiliselt tühjad tribüünid ja vihm esinemise päeval olid vaid petlik visioon. “Kõik koos tantsida on ju mõnus,” kinnitas Pillerin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles