Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi (Reformierakond) hinnangul on riigireformi ideega välja inimesed Tallinnast, kes aga ei tea maal toimuvast eriti midagi. Vallbaumi väitel võiks riigireformi alustada sellega, et valdade kohustuslik suurus oleks vähemalt 5000 elanikku.
«Olen kaua olnud eraettevõtluses ja maavanemate kaotamine oleks suur viga,» sõnas Vallbaum.
Tema sõnul on maavanem just see isik, kes vaatab maakonna arengut üldpildis, sest vallavanemad võitlevad oma valla eest ja nemad seda pilti ei vaata. Nii on maavanem aga terve maakonna müügimees.
«Maavanem ja maavalitsus hoiavad omavalitsused koos ja koordineerivad kasvõi turismi – me ei saa müüa ühte kohta, vaid kogu maakonda tervikuna ja vaatame kaugemale,» täpsustas Vallbaum.
Vallbaumi sõnul on tema olud seni ainu maavanem, kes on maakonna tutvustuse viinud näiteks Tallinna lennujaama ja nüüd saab tänu raudteele hakata ka seal askeldama, et uusi väljundeid leida.
«Ministeeriumi inimesed vaatavad Tallinnast, kuid maa asjadest ei tea nad midagi – vaadatakse valest kohast,» hindas ta.
Vallbaumi hinnangul on hoopiski probleemiks, et mingitel teemadel räägitakse küll aastaid, kuid projektid, ideed või lahendused jäävad kas poolikuks või ei viida neid lõpule.
«Ministeeriumid võtavad mingid tööd ära, siis antakse tagasi, kuid vahendeid ei anta ja tööd lonkavad,» tõi ta näiteks.
Samuti võiks Vallbaumi arvates maavalitsustele anda rohkem funktsioone.
«Kasvõi seesama koolireform: kui meie saaks otsustada, oleks see ammu tehtud, sest me teame olukorda,» kinnitas Vallbaum. «Siis ei peaks venitama ja nagu kuuma kartulit veeretama.»
Tobe on Vallbaumi sõnul näiteks seegi, et maavalitsused peaks kontrollima koolide korrasolekut, kuid kui koolidirektor pöördub maavalitsuse poole ja palub inspektori saata, siis peab maavalitsus selleks haridusministeeriumilt luba küsima.
Riigireformi alustaks Vallbaum sellega, et valdade suuruseks peaks olema vähemalt 5000 elanikku.
«Siis on vald töövõimeline ja suudaks pakkuda teenust, mida vald peab – 1000 elanikuga vallad on mäng liivakastis, see on täielik jama,» väitis Vallbaum.
Juulis või hiljemalt augustis pöördub justiitsminister Kristen Michal kirjaga erakondade, erinevate institutsioonide, mittetulundusühingute, kohalike omavalitsuste, arvamusliidrite ning teadlaste poole, et küsida neilt näiliselt kolm lihtsat küsimust: a) milline oleks ideaalne Eesti ja miks, b) mida selleks muuta oleks vaja, c) mida olete valmis ise tegema.
Riigireformi eesmärk on välja selgitada, kuidas riik toimib, milliseid toimimisviise me tahame, kuidas on tööd jagatud riigi ja näiteks erasektori vahel. Selgemaks tuleb teha riigi / kohaliku omavalitsuse ning inimese vahekord just teenuste osas.
Üheks võimalikuks ettepanekuks on kaotada maavanema ametikoht ja maavalitsused. Idee kohaselt korraldatakse senised maavalitsused ümber teeninduspunktideks.