Elekter ja ohutus: levinumad müüdid laste seas

Teist aastat järjest on Elektrilevi ehk endise nimega Eesti Energia Jaotusvõrk koolitanud kuuendate klasside õpilasi ohutuslaagrites, mida päästeamet korraldab mai- ja juunikuus üle Eesti. Ehkki laste teadmised näitavad aastaga paranemise märke, on elektri kohta endiselt levinud ka ohtlikud eksiarvamused.

Elekter ja vesi: laadimisel mobiiltelefoni ei pea lapsed ohtlikuks elektriseadmeks
Lapsed teavad õnneks väga hästi, et elektriseadmetega tuleb vee läheduses olla äärmiselt ettevaatlik. Sellegipoolest ei peeta ohtlikuks elektriseadmeks mobiiltelefoni. Eriti jahmatav oli kuulata koolilast, kes ütles, et tema on vannis rääkinud telefoniga, mis oli ühendatud laadimiseks elektrivõrku. Vooluvõrgus oleva elektriseadme kasutamist vee läheduses võib aga lastele selgitades võrrelda sama ohtliku olukorraga, nagu seda oleks näiteks maantee ületamine kinniseotud silmadega.

Liiga keeruline õpikutarkus võib ohtu seada
Et kõige kindlamini ohuolukorda vältida või sellest vigastusteta pääseda, peab õpetus olema võimalikult lihtne. Paraku tundub laste vastustest ja õpetajate märkustest, et osa õppematerjalidest võib oma keerulisuse tõttu õpilased hoopis ohtu seada. Näiteks ei ole väljaõppeta täiskasvanul, rääkimata lastest, praktiliselt võimalik vahet teha kesk- ja madalpingel, millel kehtivad erinevad ohutusreeglid.
Kui raamatus toodud puutoikaga abistamist, mis toimib madalpingevõrgu puhul, läheb laps kasutama aga keskpinges, võib see lõppeda traagiliselt. Elektriohu korral on mõistlik alati karta kõige hullemat. Seega tasub lastele õpetada pigem hädaabinumbri kasutamist ja täiskasvanute kutsumist kui abinõusid päästevõteteks, mis igas olukorras ei toimi.

Meelest läheb lihtne põhitõde: hädasolija aitamisel tuleb tagada iseenda ohutus
On enam kui õige, et sõpra ei tohi hätta jätta, samuti on õige, et ennast ei tohi asjatult ohtu seada. Näiteks tormis maha langenud liinide juures ei tohi minna kannatanut juhtme alt puuoksaga vabastama. Tuleb meeles pidada, et näiteks niiske maapind või toores oks juhib hästi elektrit, mis tähendab, et ohvreid võib abistamise tõttu olla juba kaks.
Valdav enamik lastest ei teadnud, et parim viis aidata elektriõnnetusse sattunud inimest on helistada häirekeskusesse numbril 112 või Elektrilevi rikketelefonile 1343. Kui appitõttaja ei hoolitse enda ohutuse eest, kes kutsub siis abi?

Kiired jalad ei päästa
Tormi tõttu maha langenud ja pinge alla jäänud liinid on inimestele ja loomadele üks suuremaid välise elektrivõrguga seotud ohtusid. Ohtlikku olukorda märgates on laste esimene mõte kiirelt jooksu pista. Siiski on mahalangenud liinist ülepeakaela eemale jooksmine vale lahendus, sest nii võib tekkida eluohtlik sammupinge. Isegi kui mahakukkunud liinile õnnestus lähedale sattuda ohutult, võib dispetšer rikkekohta otsides kaugjuhtimisel lülitamisi teha ja liini pingestada.
Ohutu oleks asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ja neid üksteise vastu libistades juhtme maaühenduse kohast eemalduda “tibusammudega” vähemalt 8 meetri kaugusele. Kindlasti peavad jalalabad kogu liikumise vältel teineteisega ühendatud olema. Teine võimalus on kas ühel jalal või omavahel kokku surutud jalgadel rahulikult eemale hüpata. Vältida tuleb tavalisi kõnnisamme, mille tagajärjel elekter kehast läbi läheb.

Laste teadlikkus on paranenud
Hoolimata nimetatud eksiarvamustest olid lapsed tänavu palju tublimad kui eelmisel aastal. Meie koolitajate hinnangul oleks juba umbes kolmveerand lastest käitunud piisavalt õigesti, et ise ohuolukorrast pääseda ja vajadusel ka sõpradele abi anda.
Edasimineku teadmistes on arvatavasti taganud uuendatud õppematerjalid ja laste koolitamisel elektriohutuse teemale suurema tähelepanu pööramine. Hea on teada, et meie lapsed on varasemast teadlikumana ja seega ohutumalt valmis vastu minema suvisele aktiivsele ajale, mil statistika järgi juhtub elektriõnnetusi kõige rohkem.