Kultuur aitab raha teha

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia trupp t.r.a.n.s.i.t.s.c.a.p.e. esines killukesega oma etendusest kia festivali avamisel.
Belgia trupp t.r.a.n.s.i.t.s.c.a.p.e. esines killukesega oma etendusest kia festivali avamisel. Foto: Aarne Mäe

Baltoscandal alustas seminariga kultuuri toetamist puudutava mõttemalli muutmist. Kultuuri pandud raha ei olegi toetus, vaid hoopis investeering, selgus seminari käigus.


Rakveres algas üleeile õhtul rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal, mille käigus näeb kuni laupäevani 18 lavastust esinejatelt 13 riigist.
Üle aasta korraldatav festival on jõudnud juba kaheteistkümnenda toimumiskorrani. Baltoscandali kunstiline juht Priit Raud ütles, et aeg-ajalt on ka teised linnad oma pakkumise teinud, kuid Pärnust alanud festival on jäänud ikkagi Rakverre, kus see peetakse tänavu kümnendat korda.
Festivali tähtsust rõhutas kolmapäeval keskväljakul peetud avahäppeningile tulnud välisminister Urmas Paet.
Lisaks tantsu- ja teatrietendustele püüab Baltoscandal sekkuda ühiskonnaellu muulgi moel. Näiteks eile leidis festivali raames aset üllatavalt osavõtjaterohke seminar teemal “Milleks investeerida kultuuri?”.
Baltoscandali kunstilise juhi Priit Raua sõnul jääb tihti mulje, et ei osata kasutada asjaolu, et festival toob ühte kohta kokku suure rahvahulga. “Ega ma tegelikult täpselt ei tea, kuidas seda ära kasutada, aga festivaliüritused algavad kella neljast pärastlõunal, enne seda on mitu tuhat inimest vabad,” rääkis Raud.
Tartu loomemajanduskeskuse juhataja Raul Oreškin tõi näite, et tuli Rakverre koos perega, kulutades öömajale 70 eurot, õhtusöögile 20 eurot. “Lõunat läheme ka sööma, naine ja tütar on praegu aga šoppamas,” sõnas Oreškin. “Oleks aus, kui eraettevõtjad annaksid osa sellest rahast, mis nad tänu kultuurile teenivad, kultuurile tagasi,” lisas ta.
Praegused toetuste jagamise süsteemid viitavad sellele, et kultuuri peab toetama seetõttu, et kultuur on nõrk ja väeti. “Mõttemalli on vaja muuta,” ütles Rakvere teatri direktor Joonas Tartu, kellega nõustus ka Oreškin. “Erasektoriga tuleb kultuurist rääkida majandusterminites,” lisas Raul Oreškin.
Ta rääkis, et Tartu linn annab hansapäevade korraldamiseks 60 000 eurot, millest kaks kolmandikku makstakse kohe kohalikele eraettevõtetele telkide, helivõimenduse ja muu taolise kraami rendi eest. “Lisaks toovad hansapäevad Tartusse hinnanguliselt 60 000 kuni
70 000 inimest, kellest igaüks kulutavat Tartus vähemalt kümme eurot,” lausus Oreškin.
Soomes tehtud uuringud näitavad, et iga kultuuri investeeritud euro toob tagasi neli eurot, sama kinnitab ka tänavuse aasta alguses meie konjunktuuriinstituudi tehtud uuring.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali HÕFF korraldaja Maria Reinup ütles, et nad on teidnud väga suurt tööd, murdmaks kuvandit, et festivali külastaja on magamiskotiga ringi rändav teismeline. “Tegemist on maksujõulise publikuga, kes tahab Haapsalus teenuseid tarbida,” sõnas Reinup.
Kunagine Rakvere teatri kirjandusala juhataja, praegune suurärimees Hans H. Luik esitas oma põhjendused, miks ta kultuuri toetab ja miks ettevõtjad seda tegema peaksid. Luige sõnul tuleb seda teha, et lisaks raha kokkuajamisele asjadele ka tähendust anda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles