Paberitega Lahemaa tundjaid tuli juurde

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahemaa loodusgiidide koolitusel osalenud läbisid pika ja põhjaliku õppe.
Lahemaa loodusgiidide koolitusel osalenud läbisid pika ja põhjaliku õppe. Foto: Erakogu

Kaheksa kuud kestnud koolituse järel atesteeriti juuni keskel  Vihula mõisa pargis järgmised 17 loodusgiidi, kelle abil saavad Lahemaa külalised põhjalikumat teavet looduse ja keskkonna kohta.


Lahemaa loodusgiidide koolitus on seni esimene, kus pööratakse tähelepanu kutseoskuste õppele, mida Eesti Giidide Liit tunnustab. Oktoobris 2011 alanud ja juunis lõppenud Lahemaa loodusgiidide teine koolitus kestis 14 päeva ning sellest võttis osa 17 loodushuvilist, kes kõik atesteerimisele pääsesid ja selle ka edukalt läbisid.

Mullu aprillis esimese koolituse lõpetanud viieteistkümnest atesteeritud Lahemaa loodusgiidist neli olid esimesed loodusgiidid Eestis, kes said riikliku kutse Giid I. Üks neist (Priit Adler) kuulus koolituse teise atestatsioonikomisjoni koosseisu.

Seekord kasutati õppeks mitmesuguseid abimaterjale, mistõttu oli koolitus eelnenust oluliselt mahukam ja mitmekülgsem. Koolituse käigus pakuti looduse tundmise ja esmaabi andmise lühikursusi, lühiülevaadet looduskaitsest, looduse vahendamise ja turisti teenindamise õppeid, atesteerimist. Atestatsioonikomisjoni kuulusid tänavu Aare Mae (Eesti Giidide Liit), Aarne Vaik (Vihula vald), Mart Reimann (Kuusalu vald, Eesti Ökoturismi Liit), Riina Kotter (keskkonnaamet), Asta Tuusti (koolitaja esindaja, RMK Sagadi metsakeskus), Priit Adler (Ökokratt), Dina Kivi (Vihula Manor Hospitality OÜ).

Pikka aega Lahemaal elanud ning metskonnas ja kümme aastat giidina töötanud Maarja Orusalu ütles, et oli küll läbinud 1999. aastal Sagadis loodusretke juhtide kursused, kuid läks koolitusele, et teada saada, millised on uuemad suunad giiditöös. “Koolitusest kuulsin giidilt, kes võttis samast asjast osa eelmisel aastal ja kes ka atesteeriti. Koolitusega olen rahul, sest olid väga head lektorid, oma ala asjatundjad,” rääkis Orusalu.

Atesteerimine koosnes kahest osast: testist ja näidisena giiditööst Vihula mõisapargis. “Praktiline osa mõisapargis oli kõigile raske, nii komisjonile kui giidikandidaatidele, sest meid oli palju ja tingimused ebasoodsad – hulk külastajaid, autosid ja sääski. Kuid lõppkokkuvõttes oli tore,” sõnas Orusalu. “Kindlasti kavatsen enesetäiendamisega edasi tegelda, uusi kategooriaid taotleda, giiditöö ongi üks igavesti õppimine.”

Atestatsioon on kodanikualgatuslik ühekordne nõue, millega kontrollitakse giidi pädevust. See täidab etappi giidi eksamite ja riikliku kutsetunnistuse Giid I vahel. Atestatsioonil tuleb giidil loosi tahtel sattunud marsruut läbida grupijuhina ning komisjon takseerib giidi teadmisi ja oskusi grupiga suhtlemisel 10 minuti jooksul. Atestatsioonitunnistus näitab, et selle omanik on läbinud giidi üldoskusi tõendava eksami ja tal on vähemalt üks marsruudiluba ehk giidil on kontrollitud miinimumtase. Kui kolme aasta jooksul pole omandatud riiklikku kutset Giid I, lõpeb tunnistuse kehtivusaeg.

Loodusgiid on giidikutse alamkutse, mis on spetsialiseeritud looduse ja pärandkultuurmaastike vahendamisele. Loodusgiid töötab loodus- ja pärandkultuurmaastikel ning korraldab kindla struktuuriga rännakuid. Loodusgiidi ülesanne on äratada huvi looduse ja sellega tihedalt põimunud inimkultuuri vastu, samas kujundada keskkonnahoidlikku maailmavaadet.

Eestis ei ole loodusgiidide atesteerimine veel kohustuslik, kuid MTÜ Lahemaa Ökoturismi juhatuse liige Kauri Kivipõld rääkis, et mujal, näiteks Kreekas, Egiptuses ja Austrias, võib atesteerimistunnistuseta giid saada rahatrahve või isegi lühiajalise vangistuse. Kivipõld peab Lahemaal toimuvaid loodusgiidide koolitusi koos atesteerimisega väga oluliseks. “Atestatsiooniga inimesed tõestavad, et nad on pädevad giidina töötama,” sõnas ta ning lisas, et isehakanud võivad olla küll väga oskuslikud, kuid selles ei saa kunagi päris kindel olla. “Tegemist on ikkagi tööga, mitte ainult hobiga.”

Alates sellest sügisest hakatakse sarnaseid koolitusi korraldama ka mujal Eestis, esimene neist Türil, Tartu ülikooli avatud ülikooli raames on juba töös.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles