Lääne-Viru- ja Järvamaa piirimaile rajatakse 90 hektarile Eesti esimest puhta vee teemaparki, mille keskus asub Tamsalu vallas Metsamõisas.
Eesti saab esimese puhta vee teemapargi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti geoloogiakeskuse osakonnajuhataja Kalle Suuroja kommenteeris, et Metsamõisa rajatav puhta vee teemapark pole ainulaadne üksnes Eestis, vaid kogu Baltikumis. “Kuigi karstialasid leidub maailma paljudes paikades, on puhta vee teemapargi rajamine karstialale uudne lähenemisviis vee väärtustamisel,” sõnas Suuroja.
Puhta vee teemapargi rajamise mõtte algataja ja eestvedaja on MTÜ Ökokratt juhatuse liige loodusgiid Priit Adler, kes kõneles, et teemapargi vastu tuntakse juba ka rahvusvahelist huvi. “Puhta vee teemapargis oli viis nädalat abiks vabatahtlik Jaapanist Jusaku Kondo, ametilt rahvusvaheline puhkemajanduse korraldaja,” märkis Adler.
Tähelepanu on äratanud veepark ka Suurbritannias. “Sõna karst on seal tundmatu, sest saareriigis seda loodusnähtust ei esine ja seepärast ka huvi meie inglaste jaoks eksootilise veepargi vastu,” ütles Adler.
Puhta vee teemapargi rajamist korraldab Metsamõisa Arendus OÜ koostöös MTÜga Ökokratt. Loodusgiid Priit Adleri sõnul on Metsamõisa Arendus kolme aasta jooksul teemaparki investeerinud 200 000 eurot. Arendaja selgitas, et puhta vee teemapargi idee on huvilistele tutvustada, kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi – ja kuidas sõltub puhtast veest elu.
Priit Adleri arvates on puutumatu loodusega Metsamõisa teemapargi rajamiseks igati sobiv. “Teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, karstialal. Tegemist on roheala võrgustiku alaga, kus elab haruldasi loomi ning kasvab mitmesuguseid puid ja taimi,” kõneles ta.
Puhta vee teemapargi rajamist alustati 2009. aastal ja plaanis on see avada 2013. aastal. “Valminud on viis metsaonni, kiviaia taastamine on lõppjärgus. Piirisihtide puhastamine on jõudnud poole peale. Peatselt hooldame ka veepargi juurdepääsuteed. Käesoleval kuul alustame keskusehoone müüritöödega. Kavas on teemapargi keskusehoone sellel aastal katuse alla viia,” loetles Priit Adler töid, mis tehtud ja teoksil.
Hoonesse tuleb veeparki tutvustav püsiekspositsioon. Seal asuvad ruumid, kus on võimalik matkavarustust hoida, veepargi külalistel riideid vahetada ja pesta ning puhata. Hoones saab korraldada koolitusi ja õppepäevi.
Teemapargi rajamine pole mitte üksnes Priit Adleri südameasi. Veepargi arendamiseks sõlmisid põhiliselt Lääne-Viru- ja Järvamaa 21 asutust ja ettevõtet ühiste kavatsuste protokolli. Ettevõtmist toetavad Tamsalu, Väike-Maarja, Järva-Jaani ja Koeru vald, kes näevad turismist tulu tõusvat kohaliku elu edendamisel.
Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi sõnul lisab puhta vee teemapargi rajamine valla turismiobjektide hulka uue huviväärsuse. Ta avaldas lootust, et veepargi avamisega lisanduvad valda ka mõned uued töökohad.
Veepargi rajamisel on abiks Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi teadlaste kogemused ja teadmised.
Ümbruskonna elanike huvi veepargi vastu on elav. Aktiivselt on kohalikud osa võtnud veepargi rajamise talgupäevadest.
“Järva-Jaani vallas algavad sügisel loodusgiidide kursused. Huvi näitab kas või see, et vabad kohad täitusid mõne päevaga, ja kahjuks enam kursusele registreeruda pole võimalik,” tõi Priit Adler näite.