Valitsus karmistab uute majade energiakulu norme

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sauel asuva Nõlvaku lasteaia juhataja Merle Permi sõnul oli liginullenergiahoone ehitusel eesmärgiks kasutada võimalikult palju päikeseenergiat, saavutada võimalikult väike välispiirete soojusjuhtivus ja suur õhutihedus.
Sauel asuva Nõlvaku lasteaia juhataja Merle Permi sõnul oli liginullenergiahoone ehitusel eesmärgiks kasutada võimalikult palju päikeseenergiat, saavutada võimalikult väike välispiirete soojusjuhtivus ja suur õhutihedus. Foto: Liis Treimann

Majandusministeeriumi värske määruse eelnõu sätestab esimest korda liginullenergiahoone ehituse normid. Nende järgi peab tulevikus ehitatavate majade energiatarve olema kolm ja pool korda väiksem kui praegu lubatud.

Kõik pärast 31. detsembrit 2020 ehitatavad eramajad peavad olema liginullenergiahooned, sama nõue hakkab omavalitsuste ja riigiasutuste hoonetele kehtima kaks aastat varem, selgub värske määruse eelnõu seletuskirjast.

Et üleminek oleks valutum, tahab valitsus karmistada energiatõhususe nõudeid juba tulevast aastast. Kui eramajade energiatarve ruutmeetri kohta tohib praegu olla 180 kilovatt-tundi aastas, siis uuest aastast langeb see 160 kilovatt-tunnini. Aastast 2021 tohib ruutmeetri energiatarve olla kuni 50 kilovatt-tundi.

Majandusministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste ütles, et liginullenergiahoonete energiatarbe juures tuleb arvestada sedagi, et hooned toodavad ka ise energiat.

Olgu selleks päikesepaneel või maasoojuspumba kasutamine. Toodetud energia lahutatakse tegelikult kulutatud energiast ja sel juhul on uued karmid nõuded täidetavad.

A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson ütles, et liginullenergiahoone ehitamine pole väga palju kallim ega keerulisem. «See pole mingi täppisteadus,» rõhutas ta.

Arhitekt Urmas Muru seevastu ütles, et liginullenergia nõuete rakendamine on keeruline teema. Ta märkis, et hoone projekteerimine ja ehitusjärelevalve läheb keerukamaks, tellijal on keeruline spetsiifilistest probleemidest aru saada ning võib juhtuda, et ta ei saa ka aru, miks ta peab paljude asjade eest rohkem maksma kui seni. «Asjal on muidugi plussid ka,» märkis ta.

Nõlvaku lasteaed Sauel on üks esimesi liginullenergiahooneid Eestis. Projektijuht Meelis Linnamägi ütles, et kahtlemata nõuab sellise hoone ehitamine rohkem pingutust, ent tasub aja jooksul ära.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles