Võiks arvata, et 70–80 meetri sügavuselt maapõuest pumbatav vesi on kristallselge ja puhas, aga kus sa sellega, on hägune, rauarikas ja lõhnab väävliühendeist nagu mädamuna. Joogivesi tuleb sellest alles toota.
Reiu veetöötlusjaamas toodetakse allikavett
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
13. juuli 2012, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Pärnu Vee 1998. aastal Reidu ehitatud veetöötlusjaam toodabki allikavett.
“Allikaveed on puhtad, sest enne maapinnale tõusmist voolavad need läbi eri geoloogiliste kihtide, mis toimivad loodusliku filtrina,” sõnas veetöötlusjaama juhataja Kaupo Mõttus. “Töötlusjaamas tehakse umbes sama, ainult kiiremini ja inimese loodud tingimustel.”
Toorvett pumbatakse kahest veehaardest. Need on Reiu ja Vaskrääma haare, esimesest pumbatakse vett 70 meetri ja teisest 80 meetri sügavuselt maa seest.
Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk loetles kolm omadust, mis joogiveel olema peavad. “Kraanist voolav vesi on värvitu, lõhnatu ja maitsetu,” selgitas ta, lisades, et sügavast maapõuest pumbataval veel pole neist omadustest ühtegi, sest toorvesi on hägune, lõhnab ja maitsega. “Ning mida sügavamalt pumbata, seda hullemaks läheb,” tähendas Suuk.
Seega ei ammutata joogivett valmiskujul nagu kaevust, vaid toodetakse, tehes toorveest niisama läbipaistva ja lõhnatu toote, nagu on looduslik allikavesi.