Rahvatantsujuhid üle Eesti kohtusid mõni aeg tagasi Porkunis, kus nelja päeva jooksul tehti trenni, õpiti uusi tantse, vahetati kogemusi ning analüüsiti, mida saab järgmistel tantsupidudel senisest veel paremini teha.
Rahvatantsujuhid pidasid Porkunis suvekooli
20. juuli 2012, 06:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Rahvatantsujuhtide suvekursus on toimunud igal aastal juba 1953. aastast peale,” rääkis koolitusjuht Kaja Tammik ürituse korraldanud rahvakultuuri keskusest. Loomulikult on ajad muutunud ning iga kord on kava erinev, kuid rahvatantsijate jaoks on alati väga oluline olnud kord aastas kokku saada.
Haapsalus kahte naisrühma ja kahte segarühma juhendav Ulrika Grauberg ütles, et suvekursustel näeb vanu tuttavaid, aga veel olulisem on see, et saab õppida uusi tantse toredate tantsujuhtide käe all.
Ta tõi näiteks, et just õpiti Heino Aassalu, kelle tantse tema 80. sünniaastapäeva puhul meenutati, loodud “Uutmoodi hüppetantsu”.
“See ei ole tegelikult üldse uus tants selles mõttes, et on loodud 1999. aastal, vaid uuesti leitud vana. Need tantsud, mida ei ole pidavalt tantsitud, kipuvad ununema,” jutustas Grauberg.
“Kuulun sellesse kildkonda nii pea kui jalgadega,” sõnas Võrumaal tegutsev tantsujuht Maire Udras, kes juhendab nii naisrühmi kui ka tantsukoolis noori. Suvekoolis oli ta muu hulgas teiste õpetaja rollis ning aitas kolleegidel omandada just “Uutmoodi hüppeatantsu”.
“Nii palju kui ma panustasin selle tantsu omandamisele, ma ei ole ausalt öeldes ammu panustanud, alates selle tantsu muusikaga tegelemisest. Sa pead lahti hammustama ikkagi iga takti. Leidma üles kitsaskohad, mis on tantsijale ebamugavad. Ei ole nii, et loed kirjanduse läbi ja kõik on selge. See on nagu eksamile tulek ning ka endale hea väljakutse,” rääkis Maire Udras.
Kogenud rahvatantsujuht Ülo Luht, kes teeb seda tööd juba 1969. aastast, teab, et alati on veel midagi juurde õppida.
“Siin lasin end järjekordselt ära rääkida ning võtsin üle jõu käiva ülesande,” sõnas Luht, kes juhendab Tallinna tehnikaülikooli tantsuansamblit Kuljus ning oli näiteks 2009. aasta üldtantsupeo kunstiline juht ning Jõgeval toimunud naiste tantsupeo pealavastaja.
Ta selgitas, et kuna tänavu on Ott Valgemäe 95. sünniaastapäev, paluti tal õpetada muu hulgas “Tonditantsu”.
“Ma ei ole seda kunagi varem ise tantsinud ega õpetanud. Kaks nädalat läks aega selleks, et ise selgeks õppida. Ja ei saanudki sellega lõplikult hakkama,” jutustas Ülo Luht, lisades, et tantsutund jäigi natuke poolikuks.
Tantsujuhid pidasid omavahelist suhtlemist ja kogemuste vahetamist väga oluliseks. “Saame probleemidest rääkida, kuidas mõnda olukorda lahendada,” sõnas Ülo Luht.
Maire Udras lisas, et kuigi tantsud on samad, õpetab igaüks neid erinevalt ning see ongi põnev. “Tunnid on täiesti teistmoodi. Väga huvitav on vaadata, mida ise võtaks, mida jätaks.”
Ülo Luht lausus, et kindlasti on tantsude õpetamine ajas muutunud. “Samas tantsiti labajalavalssi 40, 80 ja 120 aastat tagasi ja tantsitakse ka täna, kuigi sellega mängitakse rohkem,” rääkis Luht.
Ta lisas, et iga rahvas tantsib natuke omamoodi, ka siis, kui tantsud on sarnased, ning omapära, kuidas eestlased seda teevad, tuleb hoida.
Suvekursustel toimusid treeningtunnid, kus omandati mitmesuguseid tantse ja tantsustiile, samuti analüüsiti hiljuti peetud Soome-Eesti ühistantsupidu ja tehti sellest kokkuvõtteid.
“Ega me siis ka neli päeva ainult rahvatantsu vehi, vaid kaasame põnevaid koolitajaid teistelt aladelt,” rääkis koolitusjuht Kaja Tammik.
Ta tõi näiteks karaktertantsu tunnid ning rütmi-, improvisatsiooni- ja koordinatsiooniõppe. “Näiteks toimus tund “Rütmid, matsud ja koordinatsioon”, mille viis läbi Paul Bobkov, kes on väga hea tantsuõpetaja. Otseselt rahvatantsust ei olnud seal lõhnagi, kuid koordinatsiooni hoidmise oskus on väga oluline,” selgitas Tammik.
Kavasse mahtusid ka näiteks rahvatantsuseltsi Koidupuna ning araabia külaliste ühine kontsert Porkuni vabaõhulaval ning rahvatantsuõpetajate tantsurühma, mida nimatatakse ETRiks, korraldatud üritused, sealhulgas vesiaeroobika tund järves.
Rahvatantsuõpetajad kiitsid väga Porkuni kooli, kes neid igati hästi vastu võttis.