Porkuni talumuuseum võtab ilmet

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma AadeMart Ehitus juhataja Mart Vilu (vasakul), projektijuht Janek Hubert, Porkuni talumuuseumi projektijuht Hiile Hiie ja Tamsalu muuseumi juhataja Aadu Uudmäe Porkuni talumuuseumi trepil.
Firma AadeMart Ehitus juhataja Mart Vilu (vasakul), projektijuht Janek Hubert, Porkuni talumuuseumi projektijuht Hiile Hiie ja Tamsalu muuseumi juhataja Aadu Uudmäe Porkuni talumuuseumi trepil. Foto: Eero Vabamägi

Talumuuseumi rajamine Porkunisse edeneb, sest äsja sai poolteist sajandit vana hoone, Porkuni mõisa puutöökoja ja sepikoja katus renoveeritud ja nüüd võib asuda sisetöid tegema, et seejärel ruumid eksponaatidega sisustada.


“Renoveerimisega võeti maha vana katusekate, paigaldati toolvärk, tugevdati sarikad ja pandi kivikatus, samuti vahetati kõik välisuksed,” tutvustas Tamsalu muuseumi juhataja Aadu Uudmäe tehtud töid.

Uste sepised – hinged, naelad, poldid, mutrid – valmistas koduvalla sepp Ermo Lood. “Tema abile loodame ka sepikoja sisustamisel ja sepikoja-õpitoa avamisel. Samuti on oma abi lubanud Tamsalu EPT sepp Tiit Kiiver. Tamsalu EPT töökojast on võimalik saada paljusid kunagi seal kasutusel olnud sepatööriistu,” rääkis Aadu Uudmäe.

Porkuni muuseumihoone katuse renoveerimistööd tegi firma AadeMart Ehitus, rahastas PRIA summas 44 606 eurot.


“Möödunud nädalal käis tehtut vaatamas PRIA esindaja Tiiu Kaasik, renoveerimistöödega on kõik pooled väga rahul,” ütles Uudmäe.
Muuseumihoone töötubade avamiseks ja eksponaatidega sisustamiseks on vaja teha veel sisetöid: panna uued põrandad, siseuksed ja aknad. Eraldi projektina tuleb ette võtta elektritööd ja küttesüsteemi rajamine, et paigaldada põrandaküte. “Tööde rahastamiseks on seega vaja kirjutada veel mitu taotlust,” sõnas Uudmäe.

Talumuuseumi projektijuht Hiile Hiie rääkis, et hoone küttesüsteemi rajamine on järgmine oluline eesmärk. “Vajalik on maaküte, sest vedelküte läheb kalliks,” lausus projektijuht.

Puutöökoja poole peal vaadatakse muuseumihoones praegu üle ja seatakse töökorda tööpinke, mille seas paksusmasin, höövel, freespink, lintsaag ja saepink. Nende töödega tegelevad Mati Tamm ja Villu Eesmaa. “Villu Eesmaa leidis oma talu lakast ka lintsaele vaja mineva neljameetrise rihmülekande rihma. Rihm oli tema lakas kolhoosi algusaastatest, mil Villu isa oli kolhoosi aidamees ja vastavad rihmad olid vajalikud viljapeksu- ja tuulamismasinatel,” kõneles Aadu Uudmäe.

Huvitavamatest eksponaatidest on olemas ratastraktor Universal. “Eksponaate ei saa aga kokku koguda enne muuseumihoone sisetööde tegemist,” nentis Uudmäe. Muuseumijuhataja hinnangul on samuti huvipakkuvaks eksponaadiks Valde Roosma lubatud vanaaegne treipink. Hulgaliselt on omanikud lubanud põllutööriistu, nagu atru, äkkeid, hoburakmeid, loorehasid ja muud talutehnikat.

“Muuseumis on kohal minu vanaisa pärandatud saan, mis vajab sepa ja tisleri poolt kõpitsemist. Terve muuseumi hoone avamisest on praegu veel vara rääkida. Lahti on aga maja käsitööpool, niinimetatud kangakudumissalong,” kõneles Uudmäe.

Porkunisse rajatav talumuuseum on Tamsalu muuseumi filiaal, kus eksponaatide jaoks on põrandapinda 380 ruutmeetrit.
Muuseumihoone kuulub eraomandisse ja seda üürib omanikult MTÜ Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles