Kehvad saagiprognoosid USAs ja teistes suurtes viljakasvatuspiirkondades on tõstnud viljahindu börsidel. Eesti põllumeestel on lootust teravilja ja rapsi eest head hinda saada.
Kaubaks läheb kõik, mis sobib söögiks ja söödaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saagilootused on viljakasvatajatel suured. Siiski ei taheta liigse rõõmustamisega asja ära sõnuda. “Vili põllul veel kasvab, ega enne tea saaginumbrit, kui vili salves,” ütles Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp. Ja lisas naljaga pooleks, et oma sõna on siin öelda ka ühel “põhiaktsionäril” – ilmal.
Ettevõttel on kõige rohkem maad – 560 ha – tänavu talinisu all. Et ka Eesti teravili müüakse börsihindadega, on paras kunst momenti tabada, kõrgeim hind “lukku panna”ehk lepingus fikseerida. “Külma närvi peab olema,” arvas Margus Lepp ja kinnitas, et tänavu on ikka tõesti head hinnad. Nii pakuti mõni aeg tagasi rapsitonni eest 500 ja toidunisu eest 256 eurot.
Et Voore Farmis peetakse ka karja, kulub muist vilja loomasöödaks. Kui teravili vastab toiduvilja kvaliteedile, on tulusam see ära müüa ja asemele osta odavamat, söödaks sobivat.
Sallas tegutsevas Isotalo OÜs kasvatatakse teravilja ja rapsi rohkem kui 500 hektaril. “Suurem osa saagist kulub ära loomadele, aga rapsi ka müüme, enamasti Baltic Agro kaudu,” rääkis firma omanik Antti Isotalo. Et varaseid sorte Sallas ei külvatud, pole põlluleminekuga veel kiiret. “Ega hinnatõusust suurt kasu ole. Alati, kui viljahind kerkib, kerkivad talvel kohe järel väetiste hinnad,” on märganud Isotalo. Tal on 60 ha viljapõlde ka Soomes. “Seal ei olnud ilm viljakasvuks nii soodne, vihm tegi liiga ja sellist saaki kui siin tänavu ei saa,” pidas Isotalo sealset põlluaastat kehvemaks.
Viru-Nigula vallas Sepa talus tegi teisipäeval talirapsi koristusega algust Kristo Saaremägi. “Umbes kolm tonni märga vilja tuleb hektarilt,” arvestas ta saagiks. Kogu vilja müüb Saaremägi KEVILI ühistu kaudu.
Kunagi alustas ta põllupidamist vanavanematelt päritud 30 hektaril, nüüd harib 500 hektarit, millest pool on renditud. “Hektari rendihind on aga tõusnud juba 55 euroni,” ütles talunik.
Teine Viru-Nigula viljakasvataja Olav Kreen turustab samuti kogu saagi KEVILI kaudu, osa eellepingute raames, osa alles pärast koristust. “Hindade fikseerimise olen jätnud ühistu spetsialistide hooleks, kellel on rohkem oskusi ja võimalusi olla kursis turul toimuvaga,” põhjendas Kreen.
ASi Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul tekkis kehvade saagiprognooside tõttu USAs ja teistes viljakasvatuspiirkondades börsidel mõningane paanika ja hinnad kerkisid järsult. Esmasele tõusule järgnes väike langus ja stabiliseerumine. “Börs ootab praegu, milliseks kujunevad saagid tegelikult,” arvas Ameerikas. “Et Eesti põllumehed on müünud vilja börsipõhiselt, on nad muutunud ettevaatlikuks. See tähendab, et nad hajutavad riske: osa saagist müüvad kevadel enne külvi, osa suvel ja osa pärast koristust, kui selgub tegelik saak,” kirjeldas Margus Ameerikas müügiprotsessi.
Ta kahtles aga vilja kvaliteedis: “Vähese päikesepaiste tõttu võib nisu mitte vastata toiduvilja nõutele. Ka taimehaigused levivad niiske ilmaga rohkem ja mõjuvad kvaliteedile halvasti.”
“Kaubaks läheb praegu hästi kõik, mis sobib söögiks või söödaks,” hindas ta kokkuvõttes turuolukorda põllumeestele siiski soodsaks.