Tamsalu valla väikekülade Võhmuta, Türje ja Järsi kokkutulek kulmineerus meeskondliku suusasõiduga – suusad olid tehtud tuletõrjevoolikust.
Võhmutal võisteldi suvesuusatamises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ühe suusapaariga suusatas viis võistlejat. Pealtnäha tundub selline suusatamine lihtne, kuid tegelikult nõuab tõelist meeskonnatööd,” rääkis üks ürituse organisaatoritest Priit Adler. “Kõik viis suusatajat peavad liikuma ühes rütmis, sest muidu läheb tuletõrjevoolikust suusk puntrasse ja tulemuseks on ühe või mitme võistkonnaliikme kukkumine,” selgitas Adler. Ta kinnitas, et võistlemist võeti mõnuga ja hoolsalt harjutades saavutati meeskonnaliikmete vahel nauditav koostöö.
Külapäeva paljude ettevõtmiste hulgas oli üks meeldejäävamaid kaunimate kodude konkurss.
“Hindamisele läksid kõigi kolme küla kodud. Osalemine oli pingeline ning seetõttu otsustasid hindajad auhinnata loosi tahtel. Kauni kodu konkursi auhinna said kümme maakodu ja neid autasustas kokkutuleku vanim osavõtja Elvi Lehemets,” rääkis Priit Adler. Kõik kohalolnud olid seda meelt, et küla algab püsielanikest ja maaomanikest, kes oma kodu ja vara eest hoolt kannavad. Seepärast peeti kauni kodu konkurssi oluliseks ning vajalikuks.
Maire Õmmik, kelle juured on pärit Järsi külast, arvas, et Järsi on hea auraga. “Sinna tõmbab nagu magnetiga. Ma ei tea, mis see on. Ehk juured – nagu puudel. Käime kodukohas vähemalt korra aastas puid kallistamas. Rõõmu teeb, et Metsamõisa tuleb puhta vee teemapark,” pani ta kirja oma mõtted.
Noor ajaloolane Ründo Mülts andis ülevaate Järsi küla Metsamõisa mõisa ajaloo uurimisest. Esmaesitlusele tuli dokumentaalfilmi katkend Järsi külast ja Metsamõisa mõisast. “Lõplik film valmib oktoobris,” teatas noor ajaloolane ja filmimees. Kohapeal intervjueeriti inimesi ja salvestati mälestusi diktofonilindile juurdegi. Skaneeriti ajaloolisi fotosid ja salvestati omaaegset luulet kohaletulnutelt. Muusikalist külakosti pakkus Võhmuta küla Väljaotsa talus sündinud laulja ja muusikapedagoog Mare Väljataga. Võhmuta mõisa pargis tekkis pikk jenkatantsijate rivi, mida saatis lauluga Mare Väljataga.
Kohalike muusikute – Saare pere tüdrukute viiulikontsert plaksutati aplausiga tagasi ning nõuti korduslugusid.
Samal ajal kui vanemad inimesed tegelesid ajaloo ja meenutustega, said nooremad tegeleda külaspordiga Marko Pille juhendamisel.
Osaleti töötubades, kus ette võeti tuulelohede valmistamine, harjutati kätt joonistamises ja värvimises, valmistati sokist nukukesi ning võeti osa eakohastest meeskonnamängudest ja harjutustest, kus oli vaja olla osav, nutikas ja loov.
“Hea on tunnistada, et huvi tunti kohalegendide vastu. Uuriti Anne-Mai Jüriso kogutud legendide raamatuid. Rõõmustati, et peagi avatakse Vajangu põhikooli ja Järva-Jaani gümnaasiumi loodusõpperajad, kus legendid ja kohalikud väärtused on tähistatud ja avaldatud ka internetimaailmas,” ütles Adler.
Kohaletulnutele pakkus omavalmistatud kooke Annemarie Haldenby, Võhmuta mõisa omaniku abikaasa.
“Esimest korda pärast kolme aastat taotlemist toetas meie tegemisi kohaliku omaalgatuse programm, mis andis korraldajatele suurema vabaduse ja võimaluse, kuid ka kohustuse teha seda paremini kui eelmistel kordadel,” lisas Adler. Taas kohtutakse aasta pärast 17. augustil.