Tamsalu aherainemäest võib saada slaalomipaik

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagise Limbergi lubjatehase territooriumi viiele hektarile plaanitakse rajada puhkepark.
Kunagise Limbergi lubjatehase territooriumi viiele hektarile plaanitakse rajada puhkepark. Foto: Toomas Uudeberg

Tamsalu edelaserval asuvad kunagise Limbergi lubjatehase šahtahjude varemed ja lubjatööstuse kõrge võssakasvanud aherainemägi, kuhu lähiaastatel on Tamsalu vallavalitsusel plaan rajada puhkepark, sest mägi on talvel sobiv suusaslaalomiks. Slaalomimäe kõrgus on 30 meetrit.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg rääkis, et Tamsalu valla käsutuses on linna edelaservas kokku viis hektarit maad, kuhu puhkepark rajada. “Puhkepargi keskmeks kujuneb aherainemägi, mis puhastatakse võsast. Talvel saab sellelt suuskadega slaalomit sõita või tegeleda kiirlaskumisega ja suvel saab võistelda näiteks jalgratta mäkketõusus,” kõneles Toomas Uudeberg.

Vallavanem lisas, et need on üksnes paar rakendust mäele, mida saab ilma suuremate investeeringuteta kasutusele võtta. “Kohalikud slaalomisõbrad ja jalgrattasõitjad ei pea enam kaugele minema, vaid saavad oma kodukohas spordirõõme nautida,” märkis vallavanem.

Tamsalu kauaaegne õpetaja ja suusaspordisõber Azari Bõtškov avaldas meeldiva võimaluse üle heameelt.

“Selle peale saab ainult käsi plaksutada, et Tamsalusse uus suusaspordiga tegelemise paik juurde tekib,” ütles Bõtškov. Eakas spordisõber nentis, et slaalomit ta enam sõita ei plaani. “Aga mäele lähen küll ja otse alla kihutan ka,” kinnitas ta.

Tamsalu teenekas koduloo­uurija ja valla tänuraha omanik Karin Poom meenutas, et kunagise Limbergi lubjatehase šahtahjudel on kaalukas koht Tamsalu ajaloos, sest koos Tamsalu mõisa paruni von Uexkülli lubjatehasega tõusis linn Tsaari-Venemaa juhtivaks lubjatootjaks. Karin Poom selgitas, et maa- ja ringahjudes on töö tsükliline: ahju täitmine, põletamine, jahutamine ja tühjendamine olid raskesti mehhaniseeritavad. Seepärast võeti kasutusele šahtahjud. 1907. aastal ehitas Limberg Tamsallu esimese šahtahju ja 1936. aastal teise. Neid varustas kiviga kuni 1975. aastani sealsamas lähedal asuv Sääse lubjakivikarjäär. Edaspidi hakati kivi vedama Karinult. Šahtahjud seiskusid 1994. aastal, kui Tamsalus lõpetati lubjatootmine. Seega on Tamsalu aher­ainemägi tekkinud aastakümnetepikkuse lubjatootmise tulemusena.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg arvas, et kindlasti leidub inimestel huvitavaid ideid, kuidas luua Tamsalu edelaservas rahvale atraktiivne puhkepark, sest aherainemägi on ainult üks osa tulevasest vaba aja veetmise paigast.

Vallavanem selgitas, et sellepärast kuulutas Tamsalu vallavalitsus välja konkursi parima äriidee leidmiseks Tamsalu linnas, Raudtee tänav 8 maa-alal paiknevate endiste lubjatehase varemete ning nendest edela suunas kulgeva tehismäe kasutuselevõtuks.

Tamsalu valla üldplaneeringus on maa-ala funktsiooniks määratud hoonestatud puhkemaa.

“Sinna võib rajada ainult puhke- või turistide teeninduse alase äritegevusega hooneid ja rajatisi ning esitatav äriidee peab vastama üldplaneeringus toodud maa kasutuse otstarbele,” selgitas vallavanem konkursi tingimusi.

Äriideede esitamise tähtaeg on 1. oktoober. Esitatud äriideedest tehakse konkursi lõppedes avalik väljapanek.

“Puhkepark peaks lõplikult valmis saama kolme aasta pärast,” arvas vallavanem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles