Kartul on tänavu kasvanud kenasti, aga tegemist tuleb selle võtmisega, sest mõnes Eestimaa kandis lainetab vihma tõttu vesi vagude vahel. Lääne-Virumaa tuntud kartulikasvatajad loodavad siiski saada korraliku saagi.
Kartulisaak tuleb hea, kui vaid põllult kätte saab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllud on pehmed, kurtis kolmapäeval Sirevere põlluharija Gustav Põldmaa, kellel seemne- ja toidukartulit pandud 55 hektarile. Saaki hindab ta korralikuks, kuid eriti kiita ei taha: “Näe, teraviljakasvatajad olid uhked, et tuleb hea saak, aga nüüd sajab ja ei saa seda põllult kätte.” Heaks tulemuseks peab Põldmaa 30 tonni müügi- ja 20 tonni seemnekartulit hektarilt. “Viisteist-kakskümmend protsenti mugulaist ei ole müügikõlblikud ja tuleb maha arvestada,” ütles kartulikasvataja.
Väike-Maarja lähedal elav Mati Mere, kes nüüd tegutseb Pandivere Kartulikasvatus OÜ nime all, oma põldude üle ei nurise: “Kartulipesad on ilusad, mugulaid palju all ja suured.” Selleks on tulnud tal teha mitu korda lehemädaniku tõrjet ja ka väetada. Varaseid ja keskvalmivaid sorte tahab Mere varsti võtma hakata.
Enamik suuremaid kartulikasvatajaid kuulub TÜsse Eesti Kartul. Selle juht, tuntud kartulikasvataja Raplamaal Kalle Hamburg aga viskab kurvavõitu nalja: “Pardid ujuvad vagude vahel.” Saak sõltub sellest, kus põllud paiknevad ja kuidas nende eest hoolt kantud.
Saku maaviljelusinstituudi teadlane Luule Tartlan, kes pikka aega kartulikasvatust uurinud, on tänavugi Eestimaa põlde vaadelnud, teeb selge vahe suuremate ja väikeste, oma aiamaal, kartulikasvatajate vahel. Esimesed on osanud õigel ajal lehemädaniku tõrjet teha ja seetõttu pole haigus mugulaisse edasi läinud.
“Paljud praagivad mädanevad pesad välja,” ütles ta. Põhja-Eestis näevad Tartlani hinnangul põllud paremad välja kui Lõuna-Eestis, kus raskemad mullad, mis vett läbi ei lase. “Teil, Lääne-Virumaal, on väga asjalikud mehed, kes oskasid õigel ajal haiguste tõrjet teha,” kiitis teadlane Gustav Põldmaad ja Mati Meret.
Kuhugi pole kadunud ka kartulimardikas, keda mõnel pool ei jõutudki ära korjata. “Valmikud lähevad mulda ja on järgmisel aastal jälle platsis,” kirjeldas Tartlan kahjuri tegutsemist. “Väikekasvatajad enamasti ka ei pritsi põlde selle kahjuri tõrjumiseks.”
Mida Luule Tartlan soovitab tänavu silmas pidada? “Kui kartul põllul ikka väga mädanenud, on targem ta sinna jätta,” arvas teadlane.
“Üles võetud mugulad tuleks enne keldrisse panekut korralikult kuivatada, päeva-paar võiks isegi valguse käes lasta seista,” andis ta soovitusi, et kartul paremini säiliks.
Kindlam on tema arvates Eestis kasvatada keskvalmivaid sorte, on rohkem aega üles võtta kui hiliseid.
Missuguseks kujunevad kartuli müügi võimalused, ei osata ennustada. Eesti Kartuli müügijuht Priit Siimon tunnistas, et ühistul on pikemaaegsem leping sõlmitud vaid Rimi kaubandusketiga, teised kauplused pidid tegema ainult nädalakaupa.
Möödunud aastal kasvas Eestis nii hea saak, et seda ei suudetudki ära müüa.
Õnnetuseks ei vajatud kartulit ka Venemaal, nagu vajati üleeelmisel aastal. Maailmas on siiski viimasel ajal kartulihind tõusma hakanud, teadsid öelda Kalle Hamburg ja Gustav Põldmaa.
Eestis läheb müügiks üksnes toidukartul, midagi sellest, nagu näiteks tärklist, ei toodeta. Hamburgi sõnul kuulub see Euroopa Liidus toetatavate tegevuste hulka, Eestil pole aga nn tärklisekvooti. Ilma toetuseta tootmine jälle ei tasu ära. Küll tegutseb Lätis Alojas vabrik, kus valmistatakse nn mahetärklist ja millega on sõlminud kokkuleppe ka meie mahekasvatajad, aga tegemist on väga pisikeste kogustega.