Kolm kuud õues elanud mehe saatus paneb naabrid muretsema

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus Rahu tänav 8 maja õues asub telk, milles on terve pika suve elanud jalutu mees Enn.
Tartus Rahu tänav 8 maja õues asub telk, milles on terve pika suve elanud jalutu mees Enn. Foto: Kristjan Teedema

Ratastoolimees Enn elab Tartus Rahu tänav 8 õue üles pandud telgis. Naabrid ütlevad, et see on väga häiriv, kui inimesel muud kodu enam ei olegi kui ainult telk. Varsti on talv käes, mis saab?

Hommikul pärast kella kümmet leiab Ennu lähedalasuva Säästumarketi kõrvalt sõpradega juttu ajamast. Enn ei taha, et ta perekonnanimi lehte kirja läheb. Ütleb, et tema ei ole tähelepanust huvitatud ega taha kellegagi riidu või pahandust.

Päevast, mil raske haigus mehe mõlemast jalast ilma jättis, sai sel suvel seitse aastat. Oma telki saab Enn õhtul niimoodi, et hüppab ratastoolist maha ja vinnab end kätega telgiuksest sisse. Hommikul tõstab end kätega maast jälle üles ja veereb Säästumarketi juurde vaatama, kas mõni semu on juba kohal.

Pilti on Enn nõus endast teha laskma selja tagant.

Vaatab enne huvitatult fotograaf Sille Annuki kaamerat ja märgib, et temagi oli kutseline fotograaf. Töötas vene ajal ühes kesklinna ateljees väljakutsefotograafina. Matused, pulmad, lapsed, invaliidide passipildid – see oli tema töö.

Enn on ka ülikoolis eesti filoloogiat õppinud. «Ma sain eksmati, ma ei lõpetanud. Ma ei taha sellest rääkida,» rehmab ta käega. Siis lisab, et ta on Edasisse pilte teinud ja nende kõrvale jutte kirjutanud. Enn oskab nimetada mitme ajakirjaniku nime, keda ta isiklikult on tundnud.

Küsimuse peale, miks ta ikkagi telgis elab, vastab Enn, et mis telgis elul viga. Tema on oma elus palju rännanud ja kõike näinud. Venemaal matkates ööbinud ka pakasega telgis, millele oli lund peale kühveldatud.

Sõbra tugi

Ennule seadis telgi Rahu 8 õue üles tema sõber Ivailo Siiman.

Siiman võttis Ennu eest hoolitsemise oma südameasjaks pärast seda, kui leidis ta ühel suvealguse hilisõhtul kurvas seisus surnuaialt.

«Vihma sadas ja tema vaeseke oli selle vihma käes,» meenutab Siiman. «Mul hakkas tast kahju. Ütlesin: kuule, Ennu­kene, ma panen sulle vähemalt telgi püsti. Sebisin siis talle sõprade käest telgi ja tõin teki ka.»

Siiman teeb vahel Ennule sooja süüa ja viib kausikesega kohale. Ütleb, et Enn on tore ja huvitav inimene ning temaga on hea maailma asju arutada.

«Talle oleks vaja oma nurgakest! Talle ei meeldi seal Lubja tänaval koos asotsiaalidega elamine. Ta on haritud inimene,» kaitseb Siiman Ennu.

Kui talv tuleb, mis siis Ennust ikkagi saab?

«Kärvan maha ja kogu lugu,» vastab Enn. «Mul on elust nii kõrini, ma ei taha enam. Ma olen väsinud!»

Küsimuse peale, miks see elu küll niimoodi läinud on, vastab Enn, et eks see viinavõtmine kõiges süüdi ole. «Vaatame tõele näkku,» tunnistab ta. «Mis me siin keerutame, on ju nii!»

Varjupaika ei lähe

Tartu sotsiaalabiosakonna eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse juhataja Indrek Sooniste on Ennu-teemaga kursis.

«Ma olen andnud Ivailo Siimanile edasi palve, et ta peab oma telgi, asukohaga Rahu 8, maha võtma,» vastab Sooniste.

Sooniste peab silmas seda, et Rahu 8 on linnale kuuluv maja ja selle kõrval telgis elamine ei ole õige asi. Telklaager tuleb lõpetada.

Sooniste lisab, et Ennul tuleb peavarju puudumise korral minna Lubja tänaval asuvasse asutusse Varjupaik, kus ilma elukohata inimesel on alati võimalik saada tasuta öömaja.

Selgub veel, et Enn on viimasel kuuel-seitsmel aastal saanud linnalt mitmeid teenuseid. Samuti Lubja 7-s pakutava sotsiaalmajutusteenuse saajate hulgast visati ta suve algul välja korrarikkumiste pärast. Põhjuseks alkohol.

Tartu asutuse Varjupaik sotsiaalmajutusteenuse sotsiaaltöötaja Katrin Kotšergina ütleb Ennu nime kuuldes, et ta teab, kellest jutt. Ennul oli nende juures õnn saada päris omaette tuba. Elekter, vesi, teler, voodi, voodipesu, öökapp, tool, laud – kõik oli olemas. Aga kord on seal sotsiaalmajutuse poole peal range.

Kui inimene saabub õhtul rohkem kui 0,4-promillise joobega või püüab alkoholi kaasa tuua, siis see on korrarikkumine. Ennul oli kirjas kuus sellist rikkumist. «Tavaliselt me lõpetame lepingu kolme rikkumise järel,» ütleb Kotšergina. «Me tulime talle isegi vastu!»

Mis saab?

Ropka piirkonna sotsiaaltöötaja Marju Tarkus ütleb, et Enn teab väga hästi, kust teda leida. Enn ise on veendunud, et Lubja 7 majja tema minna ei kavatse ja jutul lõpp.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles