Viru-Nigula raamatu esitlusest kujunes rahvapidu

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvamuusikute esitatud vahepalad, mis raamatu “Sild koduni” esitlusel kõlasid, teenisid rahva poolt suure aplausi.
Rahvamuusikute esitatud vahepalad, mis raamatu “Sild koduni” esitlusel kõlasid, teenisid rahva poolt suure aplausi. Foto: Eva Klaas

Viru-Nigula pastoraadi saal on sel õhtul, kui esitletakse raamatut “Sild koduni”, puupüsti inimesi täis, tulnud on nii kohalikud kui need, kes kuidagi selle kandiga seotud. Kõlavad pillilood, luuletused, naer, meenutused, lihtsas tee- ja piimalauas pakutakse koduseid küpsetisi.


“Sild koduni” on hiljuti kaante vahele saanud foto- ja mälestusteraamat, mis sisaldab vanade piltide kõrval minevikust pärit ajalehesõnumeid, väljavõtteid endisaegseist talurahva kohtuprotokollidest ja inimeste isiklikke mälestusi.

“Suur roll on fotodel, kuid raamatus on ka jutte Viru-Nigula kandi minevikust. Rohkem ja vähem kui saja aasta tagusest ajast. Ajast, mille mäletajad on juba kirikaias, aga ka ajast, mille mäletajad võivad veel ise seda raamatut sirvida,” kõneleb toimetaja Sulev Oll.

Ta kiidab küljendaja panust ning nimetab, et raamat esitatakse Eesti kaunimate raamatute konkursile.

Raamatu toimetaja Sulev Oll, kujundaja Merike Arbet ning koostajad Ene Ehrenpreis ja Pille Kajar meenutavad, et tulemuseni jõudmine oli üsna raske ja aeganõudev protsess.

Idee raamatu väljaandmiseks tekkis juba ammu, üheksa aastat tagasi, ajal, kui loodi Viru-Nigula Hariduse Selts. Põhjuseks mure vanade fotode saatuse pärast, millega seotud lugusid ei tea varsti enam keegi rääkida.

Algul ei osatud kuskilt otsast alustada ning plaanist oleks peaaegu loobutud, sest raske oli leida ühist lähtekohta pildivaliku tegemiseks ning puudus hea idee, millise tekstiga fotod tervikuks liita.

“Lõpuks võtsime asja Pillega oma peale ning hakkasime kogutud piltide hunnikust sobilikke välja valima,” räägib Ene Ehrenpreis, kelle meelest oli valikus kindlasti ka subjektiivsust – eelistati fotosid, mis endale väärtuslikumad tundusid.

Otsustati, et kui pildi kohta puudub konkreetne info, võiks seda siduda ka mõne samateemalise mälestuskilluga mõne teise inimese sulest.

Koostajate sõnul sattusid nad viimaks päris ummikusse ning läksid kahe kastiga – ühes tekstid ja teises pildid – Maalehe toimetusse kodukandist pärist sulesepa Sulev Olli jutule.

Sulev Oll räägib, et esimene hetk oli ehmatav, kuid väljakutse põnev. “Ma ei saanud sellest keelduda,” ütleb kirjamees.

Materjalidega tutvudes ning mõeldes tekkis terviklikum pilt ning teadmine, et võimalik on koostada korralik album.

“Just toimetaja ja küljendaja olid need, kes andsid materjalile sobivad raamid,” meenutab Ene Ehrenpreis.

Sulev Oll jutustab, et kui album juba ilmet võttis, hakkas see “sõitma” elektroonilisi kanaleid pidi Tallinna ja Viru-Nigula vahet, sest oli vaja teha parandusi, täpsustusi, vahetada välja pilte ning otsida sobivaid tekstiosi.

Foto- ja mälestusteraamatu jaoks saadi materjali – pilte ja mälestuskilde – Mahu, Kunda ja Selja külaseltsi kaudu. Huvi tunti naaberkihelkonnast ja kaugemalt, paljud pakkusid oma abi ajalooliste artiklite ja arhiivimaterjalide näol.

Raamatuesitlusel tänati kõiki, kes koostamisele kaasa aitasid. Paljude inimeste suust jäi kõlama mõte, et see raamat äratab kodukandiga seotud mälestused, tunded ja mõtted ning on just seepärast väga hinnaline.

“Me armastame oma kodu. Paika, kus me oleme hoitud ja kaitstud. Kust oleme päranduseks saanud enesekindluse ja ettevõtlikkuse. Tahte maailma minna ja seal midagi suurt ära teha. Kui me maailma läheme, saame aru, et miski ei ole seal päris nii, nagu soovime. Algul väike, hiljem suurem osa meie hingest, meie sisemisest olemisest kutsub koju tagasi,” mõtiskleb Sulev Oll raamatu eessõnas.

Kogumiku “Sild koduni” väljaandjaks on Viru-Nigula Hariduse Selts, selle kujundamiseks saadi toetust kohaliku omaalgatuse ning trükkimiseks LEADER-programmist. Toetusrahaga valminud raamatut ei müüda, vaid kingitakse, selle saavad endale ka kohaliku kooli õpilased.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles