Täna ...
Rakvere gümnaasium 100
Aivar Part, gümnaasiumi direktor
Praegune Rakvere gümnaasium on traditsioone austav, mitmekülgset arengut võimaldav hinnatud haridus- ja kultuuriasutus Virumaal. Koolis on 729 õpilast, neist gümnaasiumiastmes 236. Klassikomplekte on 39 ja õpetajaid 90.
Õppetöö toimub kahes majas: nooremad klassid õpivad Tallinna tn koolimajas, 7.–12. klassid Vabaduse tn peahoones. Algklassides on õpilastel võimalik valida looduse õppesuunaga klassi ja inglise keele süvaõppega klassi vahel.
Gümnaasiumis on kolm õppesuunda. Matemaatika-füüsika õppesuund on pikaajaliste traditsioonidega: esimene lend alustas 1967. aastal. Õppesuuna üks eesmärk on tagada reaalainetes andekate õpilaste võimete areng. Õppesuund valmistab ette õpilasi kõrgkoolide loodus- ja täppisteaduste erialadele, insenerierialadele. Tehakse koostööd Tallinna tehnikaülikooliga. Selle suuna parimad lõpetajad saavad TTÜsse astumisel ühe täiendava konkursipunkti.
Humanitaarsuund on välja kasvanud pikaajaliste traditsioonidega inglise keele süvaõppest. Antud õppesuunas on põhirõhk humanitaarainetel: võõrkeeltel, sotsiaalainetel, kirjandusel.
Sotsiaalvaldkonna ainete kaudu õpitakse tundma ühiskonnas toimivaid protsesse, omandatakse hoiakud ja väärtused, mis aitavad olla aktiivsed kodanikud mitmekultuurilises ühiskonnas. Arendatakse keelekultuuri väärtustavaid hoiakuid.
Majanduse õppesuunas on Rakvere gümnaasiumis olnud võimalik teadmisi omandada alates 1994. aastast. Selle suuna õppeained kujundavad teadmisi ja oskusi, mõistmaks majandusprotsesside toimimist ühiskonnas tervikuna ning oskust kasutada majandusalaseid teadmisi üksikisikuna tööelus.
Õppesuund valmistab ette õpilasi kõrgkoolide majandusainete erialadele, kuid annab ka muude erialavalikute puhul väga vajalikke oskusi elus majanduslikus plaanis toimetulekuks.
Sellisena algab Rakvere gümnaasium täna oma tegutsemise uut sajandit, et 2019. aastal saata ellu 100. lend õpilasi. Täis julgust ja usku, et mineviku raskustes läbi paljude muutuste karastatud ja terastatud, suudab kool ka tulevikus kasvatada meie kodumaale tahtejõulisi ja isamaalisi kodanikke, kes on valmis ja suutelised töötama oma rahva ja riigi hüvanguks.
Kümne aasta pärast ...
Karl-Andreas Sprenk (11.a klass)
Kümne aasta pärast seisab vana valge maja praegusel kohal. Selles majas on endiselt kool koos õpilaste, õpetajate, kõigi inimestega. Maja on valgem kui varem, maja on väärikam kui varem. Kümne aastaga võivad muutuda ajad, võivad muutuda inimesed, kuid traditsioonid – need püsivad. Neid kannab edasi igaüks, kes selles majas õpib või töötab. Rakvere gümnaasium püsib, vaatamata kõigele on maja veel ilusam koos veel ilusamate inimestega. Uhkem ja värskem, moodsam ning vanem. See eal ei unune, mis olnud on varem.
Jane Liis Kaasik (11.a klass)
Arvan, et kümne aasta pärast on Rakvere gümnaasium väga palju muutunud. Samas on mõni asi kindlasti samaks jäänud. Loodan, et säilivad kõik ilusad traditsioonid, näiteks rongkäik ausambamäele. Õppetöö sisulise ja korraldusliku külje pealt on kindlasti palju muutunud. Praegugi toimub kursustes ja õppesüsteemis üldiselt muudatusi. Seoses tehnika arenguga loodan, et kümne aasta pärast on võimalik loodusainetes rohkem katseid teha. Samuti oleks tore, kui sellised kursused nagu programmeerimine ja joonestamine saaksid paremat tehnikat kasutada. Rakvere gümnaasium on praegu heas seisukorras, kuid alati on võimalik paremaks muutuda.
Karl-Ander Pais (11.a klass)
Rakvere gümnaasium on kümne aasta pärast Rakvere ainuke eliitkool. Siit saadavat haridust hinnatakse. Gümnaasiumiastmesse soovivad saada väga paljud noored ehk konkurents on tugev. Õpetamisviis on põhiliselt laua- ja tahvelarvutite põhine. Koolis tegutseb palju rohkem erinevaid huviringe, võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Rakvere gümnaasiumis käiv õpilane on rõõmus ja uhke.
Kirsi Koistinen (12.c klass)
Tahaksin, et kümne aasta pärast saaks Rakvere gümnaasiumis rohkem tegeleda eneseväljendusega. Et lastele pakutaks erinevaid võimalusi kunsti, spordi ja muusika valdkonnas ning selle kaudu leiaks igaüks selle, mis talle huvi pakub. Gümnaasiumiosas võiks õpilastel olla rohkem vabadust oma tundide valikul, et ei oleks ainult need kolm õppesuunda nagu praegu, mille vahel valida.
Rait Vetik (12.a klass)
Ega vast vana valge maja suurt ei muutugi. Vahetuvad õpetajad ja õpilased, esimesed küll harvemini. Kardan, et õpilaste valik läheb allamäge, aga ei tohiks arvata, et olukord on lootusetu. Loodan samuti uute õpetajate peale, kuigi õpetajaks tahavad vähesed hakata. Oleme olnud eesrindel nii Vabadussõjas, kultuuris kui ka kunstis. Siit on kasvanud poliitikuid, ärimehi ja näitlejaid ning kindlasti täienevad nende read tulevastel aastakümnetel veelgi. Olen olnud Rakvere gümnaasiumi õpilane ja selle üle uhke.
Andreas Tali (12.a klass)
Rakvere gümnaasium tähistab kümne aasta pärast oma 110. sünnipäeva. Abituurium on uhke ja kombekas nagu alati. Teeb pättidest, kes kooli tulevad, korralikud õpilased, kes 12. klassi lõpus inimestena lahkuvad. Ma arvan, et õpetajateks on kümne aasta pärast seesama grupp, kes mind õpetas, sest nii ägedaid õpetajaid, kes sellesse kooli sobiksid, on vähe.
Lugusid koolielust
Margus Vahtramäe (1988)
Sinine koolivorm, see oli minu esimene ülikond. Inimeseõpetuse tunnis rääkis õpetaja Aruste, et tal on palju sõpru, ja iga tund kuulsime vähemalt kümmet lugu, mis oli ta sõpradega kunagi juhtunud.
Sõjalise õpetaja Dudarenko tundides said poisid vatti, tüdrukud aga itsitasid. Pärast olin talle tänulik, sest armees oli palju lihtsam.
Andres Pulver (1983)
Lugusid tuleb meelde erinevaid. Näiteks juhtus Paju Atsi tundides klassivend Peebuga igasuguseid lugusid: küll näpati tal sokid ära, küll pandi herilane taskusse. Ajalootunnis astus kõige vaiksem ja tagasihoidlikum klassivend Tõnu kaardikapist välja ja vabandas viisakalt hilinemise pärast. Terve klass tegi õpetajale tõsise näoga selgeks, et Tõnu tuli ikka uksest, mitte ukse kõrval asuvast kaardikapist. Ühel teisel ajalooõpetajal oli kõrvakuulmine väga kehv. Klassivend Toomas kutsuti klassi ette vastama, kus ta rääkis lühiversiooni “Punamütsikesest”, näidates ka kaardil teekonda. Klass oli surmtõsine. Lõpuks teatas Tom: “See oleks lühidalt kõik,” öeldes seda väga valjult. “Tubli, neli, mine kohale,” ütles õpetaja.
Riina Runnel (1985)
Meile andis füüsikat ja astronoomiat õpetaja Aimo Palm. Ühes astronoomiatunnis tulid jutuks UFOd ja tulnukad. Õpetaja Palm ütles: “Et tulnukad, hm, miks me arvame, et nad peaksid välja nägema nagu inimesed, tulnukad võivad ju olla nagu supikile.”
Hannes Rumm (1987)
Paar nädalat tagasi rääkisin oma pinginaabri kolmele tütrele lugusid nende isa kooliajast ning kõige rohkem ajas neid naerma see, kuidas me üksteist umbes 6. või 7. klassis ässitasime tunni ajal tikust tuld tõmbama. Kui Kaupo oli seda korra juba teinud, siis tahtsin teda üle trumbata ning panin kogemata põlema meie ees istuva klassivenna uhked lokid. Kahjuks rääkisin seda lugu pinginaabri peielauas. Meie klass oli õnnetu selle pärast, et klassijuhatajad kogu aeg vahetusid, ja väga õnnelik selle üle, et Evi Kukk, Leelo Kaskmann, Milvi Kärdi, Urve Toompuu ja Helja Kirber olid meie jaoks õiged õpetajad õigel ajal ning igaüks neist jättis meiesse oma parima panuse.
Heli Veskus (1987)
Kui ma mõtlen oma kooliaja peale, siis kõigepealt kerkib silme ette see väärikas valge maja, millel on nüüdseks juba 100aastane ajalugu. Ja loomulikult minu klass ja klassikaaslased. Kurikuulus B-klass, kes suutis õpetajatele (ka klassijuhatajale) piisavalt peavalu valmistada, mis aga ununes ruttu, kuna meie õppeedukus, andekus ja aktiivsus igasuguses koolisiseses ja -välises tegevuses kaalus selle mitmekordselt üle.