Võhu ja Näsu küla rahvas, tuleme kokku

Tulemas on Võhu ja Näsu küla päev. Võhu ja Näsu maadel on elatud ja põldu haritud juba vähemalt kaks tuhat aastat. Sellest annavad märku kultusekivid küla väljadel. Ühe ümarate kohukestega suure kivi juures põllul tuvastasid ajaloolased hiljuti varase rauaaja kultuurkihi.

Võhu küla vanim asustus paiknes vahetult Kunda jõe ülemjooksu kallastel. Näsu oli veel möödunud sajandi esimesel poolel elujõuline 15 taluga küla. Seal oli kool, kus käisid ka Võhu ja Küti lapsed. Rasked ajad on külarahvast laia ilma pillutanud ja mujalt asemele toonud.

Haldusreform on ühendanud Näsu ja Võhu alad Võhu külaks. Võhu on aktiivne ja nooruslik küla: 90 elanikust pooled ei ole veel 30. eluaastat ületanud. Möödnud talvel valis küla endale külavanemaks Ingrit Martoni ja otsustas luua MTÜ Võhu Küla Selts.

Küla tunnusloom, kelle kujutis hakkab ehtima ka küla logo, valiti Paul Ariste autoriteedile toetudes. Tema järgi võis sõna võhu~vohi kunagises keelepruugis tähendada kitse. Sel aastatuhandel küll Võhus kitsi peetud ei ole, kuid võib-olla jõuab vapiloom jälle kord siia tagasi.

Võhu ja Näsu küla kokkutulek on 12. juunil algusega kell 12 Võhu ja Näsu küla piiril jaanituleplatsil. Kaasa soovitan võtta piknikukorvi, fotosid küla albumi jaoks, sugupuu joonise, mälestused ja hea tuju.