“Aeg on teatepulk noorematele edasi anda,” leiab 17 aastat EELK Rakvere Kolmainu kogudust juhtinud Enn Kivinurm, kes siirdub pensionile kerge südamega.
Persoon: Lahkuv pastor loodab traditsioonide jätku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Olen käinud kuulamas uue õpetajakandidaadi jutlusi, usun, et sellel noorel mehel on tulevikku,” hindas ta oma mantlipärijat Tauno Toompuud. Ameti mahapanek ei tähenda kauaaegsele kogudusejuhile seda, et nüüd võib rahulikult vanaduspõlve nautida, sest tegemist jätkub aktiivsel ja loomingulisel mehel edaspidigi.
Lisaks usutööle on õpetaja Kivinurm tuntud ka muusiku ja tõlkijana. Just muusika on mehe elus olnud väga tähtsal kohal.
Varajane muusikahuvi
Esimene pill, mida Enn Kivinurm mängima õppis, oli suupill. “Olin vist nelja-viiene, kui isa mind suupilli mängima õpetas,” meenutas ta. Esimeseks tõsisemaks katseks muusikaõpingute vallas peab ta isa kõrval viiulimängu õppimist. Hoopis uue suuna said tema õpingud siis, kui isa vahetuskaupa tehes koti teravilja eest tiibklaveri sai.
“Tundsin, et klaver tõmbas mind enda poole. Viiulist ei tahtnud ma enam midagi kuulda. Hakkasin harjutama, aja jooksul hakkaski asi minema. Hiljem õppisin ka lõõtspillimängu selgeks, käisime isaga tihti külapidudel tantsuks mängimas,” meenutas Kivinurm.
Pärast keskkooli lõpetamist otsustas Kivinurm eesti keelt õppima minna. Siiski veetles muusika teda keeleõpingutest rohkem. “Istusin loengutes, noodiraamat põlvedel, ning uurisin hoopis seda. Kursakaaslased ütlesid, et ära jama, mine muusikat õppima,” kõneles ta. Sõprade ärgitusel otsustaski noormees minna Otsa-kooli ning selle lõpetamise järel siirdus ta edasi õppima konservatooriumisse.
Seal sai temast kompositsiooni eriala üliõpilane. Tema kursusekaaslane oli ka tuntud helilooja Lepo Sumera. “Mul vedas õppejõududega, õppisin Heino Elleri käe all kuni tema surmani, hiljem tuli Heino Jürisalu, tema käe all õppisin veel aasta. Eller oli fantastiline, kuigi nagu tol ajal öeldi: tuleb kolm aastat koolis käia, enne kui aru saad, mida vana üldse tahab,” rääkis Kivinurm.
Õpingud konsis jäid kahjuks lõpetamata, sest just viimasel kursusel tabas teda loominguline kriis.
Noormees tundis, et ei oska justkui kuhugi liikuda. Ei teadnud, mida teha. Päästerõnga viskajaks osutus Rakvere orelimeister Hardo Kriisa, kes sel ajal Eesti kirikute oreleid taastas. Et orelimuusika kuulus Kivinurme lemmikute hulka, kauples ta end Kriisa juurde selliks. Koos rändasid nad mööda Eestit ning taastasid oreleid kokku seitse aastat.
Orelite taastamise ajal tekkis Kivinurmel huvi gregoriaani laulude vastu. Et nendest paremini aru saada, hakkas ta ladina keelt õppima. Sealt edasi tuli huvi religiooni ning piibli vastu. Et piiblitekste paremini originaalkeeles mõista, tegi mees endale ka heebrea keele selgeks.
“Ma leian, et originaalkeeles on vanu ürikuid tunduvalt huvitavam lugeda, sest kõik tõlked erinevad üksteisest. Ehedat ja ehtsat teksti võib leida ainult üriku originaalversioonis,” selgitas ta.
Huvi keelte vastu säilis ning aja jooksul omandas Kivinurm lisaks eesti, vene, ladina ja heebrea keelele ka saksa, kreeka ja inglise keele.
“Ega see, et ma neis keeltes lugeda oskan, ei tähenda, et ma neid keeli valdan. Kui minu käest küsitakse, mitut keelt te valdate, siis ma vastan alati, et eesti keelt sõnaraamatu abiga - see on tüüpiline eesti filoloogi vastus,” naeris ta.
Usk
Piibli uurimine ning huvi religiooni vastu viis Kivinurme taas kord kooli, et usuteadusest rohkem aimu saada. “Usu juurde jõudsin ma aja jooksul, inimene peab ise tundma, millal on õige aeg,” selgitas ta. Enn Kivinurm on arvamusel, et huvi usu vastu tekkis tal lapsepõlves, mil kogu pere pühapäeviti kirikus käis.
“See oli alati eriline sündmus. Kogu see riietumise protseduur, minek kogu perega ja orelimuusika - kogu õhkkond. See oli ääretult ülev. Eks see kindlasti mõjutas mind,” meenutas ta.
Kivinurme sõnul tuli tal õpetaja ametit hakata pidama juba enne teoloogiaõpingute lõpetamist. “Nii nagu tol ajal, on ka nüüd õpetajatest suur puudus, sest ega kõik, kes lõpetavad, ei lähe usutööle. Kuna eelmine õpetaja meie hulgast lahkus, tuli minul amet üle võtta,” rääkis ta.
Kõhkluste kiuste
Enn Kivinurm tunnistas, et tal on olnud möödunud 17 aasta jooksul kogudust juhtides ka kõhklusi ja kahtlusi. “Aga see käib asja juurde, ma kardan selliseid inimesi, kes on nii fanaatiliselt usklikud, et kunagi ei kõhkle. See kahtluse moment on inimlik, meie kõigiga juhtub seda. Lihtsalt usklikul inimesel on jumala juhiseid kuulates lihtsam taas õiget teeotsa leida,” on ta selgusele jõudnud.
Kivinurm arvab, et õpetajaks teda ega ka teisi pastoreid nimetada siiski ei tohiks, sest inimest ei ole võimalik õpetada. “Inimesel peab olema huvi ja soov midagi teada saada, inimest ei ole võimalik õpetada, saab vaid suunata õigele teele. Jumal ei anna meile korraldusi, ta vaid suunab meid. Sealt edasi peab inimene aga ise mõtlema ning tegutsema. Oskus mõelda ja järeldusi teha on inimese elus kõige tähtsam,” ütles ta.
Õnnelik inimene
Möödunut Kivinurm ei kahetse. “Olen rahul sellega, et usuteadus mind rohkem tõmbas. Muusikuna ei oleks ma ilmselt nii rahul olnud. Ma olen näinud seda heliloojatöö köögipoolt ning see mind eriti ei tõmba,” tunnistas ta.
Kivinurm on seda meelt, et kõik, mis tema elus on sündinud, on kõrgemalt poolt juhitud. Tema sõnul on ta nüüdseks saanud teha kõike seda, mida soovinud - olla nii filoloog, muusik kui ka teoloog. “Kui ma oleks spetsialiseerunud vaid ühele kitsale erialale, poleks ma kõike seda teha saanud,” on ta arvamusel.
Kirikuelust tagasi tõmbunud, jätkab Kivinurm siiski intensiivselt töötegemist. Tema pikaajalise tõlketöö tulemusel on valminud viis tõlkeköidet heebreakeelsetest piibliteemalistest tekstidest. Tööde avaldamist mõnes kirjastuses Kivinurm siiski ei plaani. “Vaevalt neile raamatutele suurt lugejaskonda oleks, tegemist on ju väga spetsiifiliste raamatutega. Kirjastused sellise asja vastu eriti huvi ei tunne,” ütles ta.
• Enn Kivinurm on juhatanud EELK Rakvere kogudust 17 aastat.
• Ta on kirjutanud suure hulga kirikumuusikat.
• Ta on olnud tegev ka heebreakeelsete tekstide tõlkijana.
Teised Kivinurmest
Neeme Pluutus, kirikukoori liige:
“Ta kohe oskab õigel ajal ja õiges kohas õigesti öelda. Hea huumor ning ääretult suured teadmised teevad temast vastupandamatu vestluskaaslase. Istud ja kuulad ammuli sui, mida ta räägib. Väga huvitav inimene. Tal on ääretult lai silmaring, muusikuna on ta omaette nähtus, teist sellist meest Lääne-Virumaal ei ole. Ka Kivinurme ning Rajaotsa muusikakooli juhtaja Toomas Rannu koostöös valminud plaat on ainulaadne. Kivinurm oskab ka teenistused eriliseks muuta, ta lähtub teenistuse läbiviimisel kiriku algtõdedest. Paljudele see ei meeldi, aga ta on hästi põhjalik.”
Toomas Rannu, muusik:
“Enn on mulle nagu vanem vend, olen temalt läbi aastate saanud nii innustust kui ka toetust. Lääne-Virumaal pole ühtki teist sellise potentsiaaliga ja nii andekat heliloojat. Ma ei oska teda kellegagi võrreldagi, see töö, mis ta on teinud heebreakeelsete tekstide tõlkimisel ning heliloojana, on olnud tohutu, kahjuks on suur osa tema loomingust veel avaldamata. Selleks et oma loomingut avaldada, peaks elama pealinnas ning kaheksa tundi päevas selle nimel tööd tegema.”