Ehalkivi on Eesti suurim rändrahn

virumaateataja.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Letipea Ehalkivi on mahu järgi arvestades Eesti suurim rändrahn. See meie põhjarannikul Letipea küla lähedal madalas merevees lösutav kivikoloss näeb välja nagu hiidmuna, kirjutas Hendrik Relve Horisondis.

Et see kivihiiglane ei asu poolenisti maa sees, nagu enamik Eesti hiidrahne, siis on võimalik teda üleni mõõta ja välja arvutada tema täpne maht. Ümbermõõdult jääb Ehalkivi Horisondi andmetel oma 49,6 meetriga küll veidi alla Kabelikivile ja kõrguselt, mis 7,6 meetrit, õige napilt alla Tammispea rahnule, kuid mahult ületab mõlemat oma 930 kuupmeetriga tunduvalt.

Ometi võib väite, et Ehalkivi on Eesti suurima mahuga kivi, vaidluse alla seada. Mitmel tema võistlejal on ju suur osa varjatud ning maa-alust osa juurde arvestades võib mõni osutuda Ehalkivist kogukamaks.

Näiteks on Muuga Kabelikivi äärde kaevatud kahe meetri sügavune auk ning kindlaks tehtud, et selle koha peal kivi veel ei lõppe. Veelgi sügavamale kaevuda polnud viisakas, sest tegemist on ju siiski looduskaitseobjektiga. Kabelikivi lamedat maapealset osa silmitsedes võib ka lihtsalt tervet mõistust appi võttes oletada, et väga suur osa sellest peab asuma maa sees. Kabelikivi maapealse osa maht, mida täpselt arvutada saab, on 728 kuupmeetrit.

On väga tõenäoline, et kui Kabelikivi üleni lahti kaevata, selguks, et ta maht ületab Ehalkivi oma. Kuid mõistagi ei saa sellist aktsiooni lubada. Nii peab seniks, kui ei leiutata mõnda rahnusondi või -radarit, millega kivihiiglaste maa-aluseid osi saaks kombata, jääma mahukaima kivi au Eesti maismaal ikkagi Ehalkivile. (VT)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles