Juhtkiri: Entsüklopeedia ja eestluse elujõud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Entsüklopeedia on eestlaste jaoks läbi lähiajaloo olnud üks tähtis raamat. Ja kogu ülejäänud teatmekirjandus ka.
Kui esimese, poolelijäänud katse eestikeelset entsüklopeediat kirjutada tegi Karl August Hermann, siis 1930. aastatel jõuti esimese Eesti Entsüklopeedia osad välja anda. Neile lisandus päris iseseisvuse kaotamise eel refereerivamat laadi Väike Entsüklopeedia.
Nõukogudeaegse ENE köiteid trükiti massitiraazhides ja need leidsid tee peaaegu iga Eesti perekonna raamaturiiulisse. Rääkimata lastele ja noortele mõeldud ENEKE-sest, mille omandamiseks tuli seista öö otsa raamatupoe ees järjekorras. Ja kui 1985. aastal algas esimese köitega ilmumist uus ENE väljaanne, siis osteti sellegi 220 tuhat eksemplari ära. ENE on aegade ja riigikorra muutudes saanud taas Eesti Entsüklopeediaks. Ka tiraazh on kordades vähenenud.
Kuid entsüklopeedia kui teadmisi-fakte ja kõigi elualade ajaloolist ning tänapäevast infot vahendav teos on jäänud ikka tähtsaks. Ka sellest hoolimata, et raamatud ja entsüklopeediaköited iseäranis on kallid.
Sellele vaatamata on palju neid väga väikesegi sissetulekuga inimesi, kes panevad aeg-ajalt kõrvale neli-viiskümmend krooni, et lõpuks suuta Eesti Entsüklopeedia järjekordne köide välja osta.
Neil päevil käisid mööda Lääne-Virumaad entsüklopeediakirjastuse inimesed, et koguda siitkandistki pildimaterjali sügisel ilmuva uue, Eesti-teemalise köite jaoks.
Entsüklopeedia haarab nõnda meiegi elu ja paiku, olles samas universaalne ehk kõikehõlmav raamat.
Ja entsüklopeedia tegemine ei lõpe kunagi. Sest maailm muutub kogu aeg. Nõnda on entsüklopeedia aja raamat, mis ajaga kaasas liigub.
See on üks põhjuseid, miks ta eestlaste kui väikerahva jaoks nii tähtis on. Sest entsüklopeedia talletab eesti keeles kogu maailma ja aitab nõnda ka keelel läbi aja püsima jääda.
Virumaa Teataja soovib jõudu ning püsivust eestikeelse entsüklopeedia tegijatele nende olulises ja tänuväärses töös.