Pühapäeval tegi reisilaev Kristina Regina hüvastijätureisi Tallinna.
Kiri: Kuidas sinimustvalge ühe reisilaeva masti heisati
See sadam on talle tuttav juba laulva revolutsiooni päevadest: Kristina Reginat on ju mainitud ka esimese reisilaevana, mille kapten heiskas sinimustvalge austuslipuks oma laeva masti.
See ei toimunud ootamatult ega ette valmistamata.
Arutasime seda kohe pärast trikoloori rahvuslipuks kuulutamist. Esimene lipu heiskamine Pika Hermanni torni oli pidu ka vastaskaldal Soomes ning jõudsin helistada liputehasesse alles esmaspäeval.
Sain teada, et nad on juba lipu värvitoonid kindlaks teinud ja mõned lipud valmis õmmelnud. Kohale jõudes aga selgus, et proportsioonid olid valed. Parandada ka ei saanud, sest lipud olid liiga lühikesed. Mäletan, et tegin neile abiks koopia 1933. aastal ilmunud Eesti Entsüklopeediast.
Aastal 1989 jäi sinimustvalge siiski kapteni kajutisse sahtlisse. Võrreldes arenguga maal, tundub see võib-olla üllatav, aga sadam oli veel kindlalt võõra võimu käes. Ent kevadtalvel 1990 seisis ees üleminekuperioodi kuulutamine.
Laev oli Tallinnas ning arutasime telefonitsi, et on õige aeg, ja võib-olla ka viimane aeg lipp heisata.
Alles kapten Mikko Partaneni 50. sünnipäeval kuulsin tema käest, kuidas kõik toimus. Kapten oli võtnud lipu sahtlist ning ulatanud tekimehele, öeldes: “Palun heiska see masti saalingusse. Olen väsinud ja lähen kohe magama, mind ei tohi häirida.”
Rohkem seda teemat ei rõhutatud ega antud suuremat märku. Alles 1993. aastal saime teada, et tegu oli küll märgatud. Sinimustvalge heiskamist Kristina Reginal mainiti Artur Taska lipuraamatus.
Viimastel aastakümnetel on Kristina Regina tuntud kaugristlustest, näiteks Vahemerel, Aafrikas ja isegi Gröönimaal, aga laev on külastanud mõnikord ka Saaremaa ja Tallinna sadamat.
Pärast pühapäevast hüvastijättu jätab Kristina Regina maailma mered ning siirdub Turusse muuseumi- ja hotellilaevaks.
Kristina Regina ehitati 1960. aastal algselt laevakompanii Bore lipulaevaks ja kahjuks tehti liiga uhke, näiteks laevatekid on valmistatud kallist Oregoni männist.
Kõik see aga lõpeb karmistunud ohutusnõuete tõttu - reisilaev peab olema ehitatud ehtsast metallist ja plastmassist. Oh ajad, oh kombed...