Saada vihje

Erikooli pedagoog: kurb, aga tundsime Tartu peksjad kohe ära

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Probleemsete lastega tegelev sotsiaalpedagoog Tiiu Kloooster.
Probleemsete lastega tegelev sotsiaalpedagoog Tiiu Kloooster. Foto: Arvet Mägi

Endise Tapa erikooli, praeguse Maarjamaa hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuse sotsiaalpedagoog Tiiu Klooster ütles, et mäletab erikooli kunagisi kasvandikke Andreas Liivatit ja Margus Laasi väga hästi. Mõlemat kahtlustatakse Tartu kesklinnas neid keelama tulnud pereisa oimetuks peksmises mehe kolmeaastase poja silme all.

Klooster meenutas, et lastekodust pärit Laas üritas igal võimalusel koolist põgeneda. Liivati kodused olud aga olid väga viletsad.

Kloostri sõnul püüdsid koolitöötajad küll lapsi õigele teele juhatada, kuid kui nad õppeasutuse seinte vahelt lõpuks väljusid, sattusid samasse keskkonda tagasi, kust olid kooli sattunud. “Ja jäävadki jälle hammasrataste vahele,” sõnas sotsiaalpedagoog. Kloostri sõnul oleks vaja rakendada ka laste puhul järelhooldust. Analoogselt kriminaalhooldusega. Kuid seda pole.

Räägitud on tugiisikutest, kuid neid on raske leida.

Kloostri sõnul saavad probleemid tihtipeale alguse perest. Omavalitsuste lastekaitsespatsialistid ja sotsiaaltöötajad küll tegelevad probleemsete peredega, kuid mitte piisavalt. Klooster tõi näiteks, et ühest omavalitsusest saadeti neile kolm venda. Ühe venna koolis oleku aega oldi sunnitud pikendama viiele aastale, sest teda polnud kuhugi saata - kodu oli korrast ära ja vanemad tööl ei käinud. Kuigi nn erikool ei ole karistusasutus, siis sealoleku aja pikendamist pelgalt seepärast, et pole kuhugi saata, pidas sotsiaalpedagoog nooruki karistamiseks.

Küsimusele, kas õiguserikkujaid tuleks tänaval korrale kutsuda, vastas Klooster jaatavalt. Aga seda ei tohiks teha kärkides ja nn peale hüpates, vaid rahulikult rääkides, andis sotsiaalpedagoog nõu. Kärkimine on korduvate õigusrikkumistega inimese puhul, eriti veel joobes inimese puhul kui punane rätik härjale. “Meil nad siin kullatükid ei ole, kuid otsime neis midagi head ja püüame olukordi lahendada hea sõnaga,” ütles Klooster.

Tagasi üles