Õpilase säuts tõi kaasa konflikti õpetajatega

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees, montaaž

Õpetaja kirjutatud ja lavale toodud näidendis leidunud pikk suudlusstseen ajendas õpilast kirjutama Twitterisse ebaõnnestunud sõnavalikuga kommentaari, mis viis sündmuste eskaleerumiseni.

Vinni-Pajusti gümnaasiumis toimunud sündmused rullusid lahti käesoleva nädala alguses, mil emakeelepäeva puhul toodi lavale eesti keele ja kirjanduse õpetaja näidend, kus mängisid ka gümnaasiumiklasside õpilased. Kuna etendus sisaldas ka pikka suudlusstseeni, ajendas see üht kaheteistkümnenda klassi tüdrukut oma Twitteri-kontol kirjutama lause “vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse”.

Sellest sai teiste õpilaste kaudu teada ka emakeeleõpetaja. Kuna ta leidis, et kirjutis solvab nii teda, näidendis kaasa teinud õpilasi kui ka tervet kooli, kutsuti neiu juba tunni aja pärast direktori kabinetti. Edasisel jutuajamisel osalesid direktor, emakeeleõpetaja, õppealajuhataja ja tüdruku klassijuhataja ning ütlused erinevad veidi.

Koolidirektori sõnul räägiti asjast rahulikult, tüdruk pidi kirjutama seletuskirja, kus ütles, et tahtis vaid nalja teha. Direktor ütles, et tüdruk läks oma naljaga üle piiri ja seetõttu sai ta ka käskkirja ebaõpilasliku käitumise pärast ning pidi säutsu kustutama. “Tüdruk on abiturient, temaga ei juhtu muidu midagi, laseme tal kooli lõpetada ja sellega on meie jaoks asi lõpetatud,” lausus direktor.

Emakeeleõpetaja oli aga nii enda kui ka tüdruku sõnade kohaselt tüdrukule öelnud: “Mis sa käid selles pornokoolis, kui ei meeldi, võta paberid välja!” Tüdruku sõnul oli ka klassijuhataja küsinud: “Mis me siis teeme? Kustutame nimekirjast?”

Neiu oli enda sõnul põhjendanud oma tegu sõnavabadusega ja öelnud, et oli mõelnud ütlust naljana, kuid oli saanud emakeeleõpetajalt vastuseks, et tegemist pole sõnavabadusega. Lisaks oli emakeeleõpetaja neiule öelnud, et mis õigusega ta üldse teisi kritiseerib, kui tal endal on eesti keelega halvad lood.

Neiu tunnistas hilisemas vestluses siinkirjutajaga, et teda oli tegelikult säutsuks ajendanud emakeeleõpetaja varasem käitumine: too vaatavat taunivalt, kui õpilased käest kinni käivad, ning on korduvalt öelnud, et kool pole suudlemise koht. “Ja siis tõi ta ise sellise näidendi lavale, kus minut aega suudeldakse, see on kahepalgeline,” ütles tüdruk. Emakeeleõpetaja kommenteeris seda hiljem siinkirjutajale nii, et neiu pole aru saanud kirjanduse ja päriselu erinevusest.

Emakeeleõpetaja nõudis, et tüdruk terve kooli ees vabandust paluks, ja kuna tüdruk kartis, et ta kolm kuud enne gümnaasiumi lõpetamist koolist välja visatakse, ta nõustus. Hilisemates vestlustes siinkirjutajaga väitis emakeeleõpetaja, et kuigi ta nõudis, et tüdruk vabandust paluks, keegi tüdrukut selleks ei sundinud.

“Kui keegi teeb vea, peab ta selle eest vabandust paluma. Kuna kirjutis solvas nii mind, minu õpilasi kui ka tervet kooli, siis on loomulik, et ta terve kooli ees vabandab,” leidis emakeeleõpetaja, kelle sõnul peab õpetajal olema võimalus ennast kaitsta ning kool peab reageerima nii teravalt, kuna seal õpetatakse lastele väärtushinnanguid. “Me õpetame, et ei ole kahte elu, internet ja päriselu. Kui sa internetis midagi valesti teed, kannad vastutust selle eest päriselus,” leidis emakeeleõpetaja.

Näidendis osalenud õpilaste arvates läks neiu üle piiri eelkõige sõnavalikuga. “Kui ta oleks lihtsalt kirjutanud, et etendus ei meeldi, poleks midagi olnud,” ütles üks esinejatest. Laval olijad tunnistasid, et esimese hooga olid nad väga solvunud, kuna olid tükiga palju vaeva näinud. Lisaks tundsid noored muret kooli maine rikkumise pärast. Samas lausus üks peaosas olnu, et tweet jääb eelkõige tüdruku enda südametunnistusele ja lugu on tema jaoks minevik.

Lugu päädis sellega, et tüdruk pidi käima gümnaasiumiosas klassist klassi ja vabandust paluma. Kuna samal päeval toimus kuuetunnine emakeele proovieksam, siis oli ta sunnitud seda tegema enne proovieksamit ja ka eksami vaheajal. “Ma käisin täna juba 12. ja 10. klassi ees vabandamas, homme lähen siis 11. klassi,” ütles neiu kolmapäeva õhtul.

Lisaks oli neiule direktsioonis öeldud, et nad panevad tema enda aula ette esinema ja las teised siis vaatavad, kui hästi see temal õnnestub. Seda väidet näib kinnitavat ka 12. klassi Facebooki-leht, kus korduvalt küsitakse, millal see esinemine siis toimub. Direktor ega õppelajuhataja seda väidet ei kinnitanud.

Nii neiu kui ka emakeeleõpetaja sõnul on nende omavahelised suhted olnud pingelised juba pikemat aega. Emakeeleõpetaja heidab neiule ette, et too tunnis kaasa ei tööta ja toob põhjuseks, et aine on liiga raske. Õpetaja sõnul oli tüdruk talle abipakkumise peale öelnud: “Mis see sinu asi on, mis hinnetele ma õpin!”

Emakeeleõpetaja hinnangul on ka õpetajal õigus end mõnitamise eest kaitsta. Neiu sõnul on aga tegu olukorraga, kus õpetaja ei lase tal töid järele teha samadel tingimustel nagu teistel klassikaaslastel. Õpetaja lükkas selle väite kindlalt ümber, öeldes, et tegu on täieliku valega.

Direktori sõnul on tegu järeltööde osas väga vastutuleliku kooliga, kuid tuleb silmas pidada, et hindeid saab parandada vastavalt kehtivale korrale kümne päeva jooksul.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar kommenteeris juhtumit järgmiselt: “Võtsime ühendust koolijuhiga, kes andis kinnituse, et õpilasega on jõutud ühisele arusaamisele, ja koolisiseselt on seega juhtum lahendatud. Õpilasele selgitati avalike sõnavõttude, kaasa arvatud postituste võimalikku mõju. Sealsamas on oluline, kuidas seda tehti. Koolijuhi sõnul õpilase kirjeldatud ebaproportsionaalseid ja alandavaid karistusmeetmeid ei rakendatud ning ta jätkab õppetööd tavapärasel viisil. Usun, et vahejuhtum on mõlemale poolele õppetunniks.”

Emakeeleõpetaja ähvardas “loo ilmumise korral avalikustada detaile tüdruku kohta, kes poleks sellisest tähelepanust kindlasti huvitatud”. Jurist Tiia Luht ütles seda lauset kommenteerides, et selline käitumine pole ühele pedagoogile kindlasti lubatud.

12. klassi pöördumine

Teisipäeval, 15. märtsil esines VPG näiterühm aulas näidendiga “Räägime millestki?”. Üldiselt oli näidend nauditav, kuni tuli stseen, kus kaks osalist suudlesid. Kuna suudlemisel kasutati keelt, tundus see koolinäidendi jaoks liiga erootiline, pidades silmas, et publiku seas olid ka 14aastased ehk alaealised õpilased.

Meie klassikaaslane kommenteeris näidendit Twitteris: “vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse”. Sellele reageeriti kiirelt, nii et tunni aja pärast oli klassikaaslane direktsioonis, kus tal tweet ära kustutada kästi. 16. märtsil enne eesti keele proovieksamit kutsus õp Guljavin ta enda vaheruumi, kus soovitas tal paberid välja võtta.

Meie klass leiab, et teda on karistatud ülekohtuselt. Samuti pidi ta meie klassi ees vabandust paluma, kuigi selleks põhjust ei olnud. See on absurdne, et õpilast sunnitakse vabandust paluma ja surutakse ta arvamust maha, nimetades seda avalikuks näitlejate laimamiseks. Keegi ei solvanud näitlejaid, polnud isegi ühtegi nime nimetatud ning pigem on õpetaja see, kes tõi selle suudlemise sinna näidendisse sisse. Koolis ei või õlapaeltega topis käia, ja kui peaksid kellelgi käest kinni hoidma, siis õpetajate toas sosistatakse, et see ikka ei sobi kooli.

Neid õpilasi, kes ütlevad, et see suudlemise stseen polnud kohane, on kindlasti väga palju, lisaks õpilastele vaatavad altkulmu ka õpilaste vanemad, kes on näidendit Youtube’i keskkonnas näinud. Meie klassi arvates on tüdruk üks sõbralikemaid klassis, kindlasti ei soovinud ta sellega halba, vaid avaldas üksnes oma arvamust.