Eesti ühiskonnas võib täheldada kaht suundumust. Esiteks reisivad inimesed aina enam maailmas ringi. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli pigem ebatavaline, kui gümnaasiumilõpetaja paaris-kolmes välisriigis käinud oli ning isegi Soomes-Rootsis käimine tõi talle – vähemalt maakohtades – tubli rännumehe oreooli, siis nüüdseks vaadatakse kummaliselt pigem noort, kes iial oma jalga riigist välja tõstnud pole. Justkui saja-kahesaja aasta eest, nii tipneb korraliku noore haridustee tihti Grand Tour’iga – kel raha, rändab aasta mööda maailma ja otsib võimalusi; kel raha pole, uudistab elu Pariisi katusekorteris au pair’ina või kogub õpinguteks raha Austraalia arbuusifarmis. Teinekord on aga juba algklassilapse pass riikide templitest kirju.
Juhtkiri: Kui süstimine võib olla hea
26. aprill 2016, 07:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmapildi avardamine käib ikka rändamise kaudu, kuid mõnikord võib kaasa tuua ootamatuid suveniire. Haigused, mis Euroopast vaktsineerimise tulemusena juba tükk aega tagasi välja juuriti, on paraku jälle tagasi tulemas. Probleemina näevad tervishoiutöötajad lastevanemaid, kes oma järeltulija vaktsineerimisest keelduvad. Põhjuseks tuuakse vaktsiinide võimalikud kõrvalmõjud, mis last kahjustada võivad. Vaktsineerimatuse tõttu võivad jälle kanda kinnitada näiteks leetrid, punetised, lastehalvatus – kõik need koledad (laste)haigused, mida Eestis aastaid esinenud pole. Näiteks tuleb vaktsineeritud laps India-reisilt ja nakatab terve klassi, kuna teised õpilased pole süsti saanud. Osa inimesi on vaktsiinide suhtes umbusklikud ehk ka seetõttu, et arvavad, et tegu on vaid ravimifirmade ajupesuga.
Kasuks tuleks loogiline analüüs, milliste haiguste vastu vaktsineerima peaks, milliste haiguste vastu võiks ning millistest ka vabalt loobuda saaks. Enne otsuse langetamist tasuks aga uurida tausta eri allikatest – ja allikatena ei klassifitseeru ainult interneti räägin-mida-sülg-suhu-toob-foorumid ega vandenõuteooriaid propageerivad leheküljed.
Haigust saada on ülilihtne. Selleks ei pea üldse kaugele reisima, piisab kevadistest aiatöödest. Ühes grammis mullas leidub umbes 40 miljonit bakterirakku. Oled vaktsineerimata näppu pidi mullas, nahk saab kriimustada, bakterid ronivad ludinal sisse – ja ongi teetanus valmis.