Haneuputus teeb põldudel puhta töö

Liina Laks
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanede-laglede peletamiseks on omanikud põldudele viinud autosid – nii poolantiikseid romusid kui ka täiesti korralikke sõidukeid.
Hanede-laglede peletamiseks on omanikud põldudele viinud autosid – nii poolantiikseid romusid kui ka täiesti korralikke sõidukeid. Foto: Meelis Meilbaum

Viimasel ajal võib põldudel märgata seisvaid autosid ja kollaseid lindikesi. Talunikud püüavad nimelt põllukultuure rändlindude rünnakute eest kaitsta. Kuid probleem aina süveneb.

Haned laskuvad musta pilvena põllule. “Seal parves võib olla kaks-kolm tuhat lindu. Üks lind võib päevas süüa pool kilo kuni kilo, mõelge ise – need linnud teevad põllu taliviljast puhtaks,” kirjeldas üks Rakvere lähedal maad hariv talunik nördimusega põldudel valitsevat olukorda.

“Lääne-Virumaal on head suured põllumassiivid – seal on lindudel julge maanduda. Kuna seal on ka põllumajanduspiirkonnana arenenum, kasvatatakse seal ka õlikultuure, näiteks rapsi, aga nende peale on haned-lagled iseäranis maiad,” selgitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Lindude vastu saab tema sõnul ette võtta vähe, kuna Eesti jääb oma geograafilise asendi tõttu täpselt Lääne-Euroopast Jäämere äärde ja Lääne-Siberisse lendavate lindude rändeteekonnale. Linnuprobleemi süvendab teinekord ka pehme kevad – linnud saabuvad varem ja teevad nii-öelda aega parajaks.

“Hanede puhul on pilt selge – probleem on süvenemas ja põhjus lihtne: hanede-laglede arvukus on tõusuteel,” rääkis maaülikooli ornitoloog ja juhtivteadur Aivar Leito. Tema sõnul teevad Virumaa põldudel pahandust eelkõige kolm liiki: suur-laukhani, rabahani ja valgepõsk-lagle. Kui kolm liiki kokku arvestada, siis rändab kevaditi Eestist läbi üle miljoni linnu, enamasti segaparvedes.

“Arvukuse tõusul on mitu põhjust: kaitse all on nii hani kui ka tema elupaigad, kliima on neile soodne olnud ja nende levila aina laieneb, kevadel neid ei kütita, lisaks kaovad rannaniidud, mis olid varem nende looduslikud söögikohad ... Aga kuskilt peab lind toitu leidma,” rääkis teadlane.

Kui varem hanesid sisemaal näha ei olnud, siis nüüd pole nad isegi Tartumaal mingi haruldus. “Võta näiteks valgepõsk-lagled: nad on veelinnud ja ööbivad tavaliselt Kunda lahes. Aga päeval lendavad kaks-kolmkümmend kilomeetrit sisemaale põldude peale sööma,” kirjeldas Aivar Leito. “Haneuputus on kogu Lääne-Euroopas suur probleem – kui veel 1980ndatel oli terves Euroopas kokku 30 000 valgepõsk-laglet, siis nüüd on neid üle miljoni,” tõi teadlane näiteks.

Haned ja lagled söövad põldudel pea kõike: külvivilja, talivilja, orast, herneid ... Rabahani armastab kõrrepõllul juurerisoomidega maiustada. Aivar Leito sõnul on linnuparve tegevus küll ehmatav, aga katsed on näidanud, et lindude tekitatud kahjud ei ületa tavaliselt kogu põllu ulatuses 50%.

Põllu keskelt süüakse agaramalt, sest seal on linnud julgemad – suurte põldude keskosas võidakse ära süüa isegi kuni 90% külvatud kultuurist. Põllu serva haned väga ei kipu ja seal jääb rohkem kasvama. “Kui aga põllul on nii vesi kui haned, siis on pärast raske öelda, kui palju kahjustas vesi ja kui palju hani,” rääkis Aivar Leito, kes aitas arvutusmetoodikat välja töötada.

“Ja linnud on targad – nad jäävad siia mai keskpaigani, ootavad ära viimased külvid. Oder meedib neile eriti. Piltlikult võib öelda, et nad laskuvad otse külviku järele nosima,” rääkis Aivar Leito. “Nad on pärast paksud nagu sead, kui edasi põhja-itta lähevad. Selle rasva najal, mis nad siin koguvad, lendavadki nad mitu tuhat kilomeetrit edasi oma pesitsuspaikadesse. Nad on natuke nagu aulid, kes söövad end siin nii paksuks, et ei saa esimese korraga rändele minnagi – ei jaksa õhku tõusta ja peavad enne paar päeva lendama, et kaalust maha võtta,” rääkis Aivar Leito muheledes.

Tõnu Talvi soovitab kõigil talunikel linnukahjustused deklareerida. “Tuleb teha taotlus keskkonnaametile, seejärel vaatab meie ametnik põllu üle, arvutab välja tõenäolised kahjud ning koostab akti. Selle põhjal saab talunik teha kirjaliku akti keskkonnaametile. Lõikusperioodi järel peab ta esitama saagikuse õiendi, mille alusel kompenseeritakse talunikule kulud turuhinna alusel. Taluniku kohta aastas kuni 3200 eurot,” kirjeldas Tõnu Talvi protseduuri.

Ekspert paneb aga talunikele südamele, et ennetustegevus on oluline komponent hüvitise saamisel. “Kõik saavad aru, et põllumees ei kasvata vilja lindudele, see on majandustegevus,” rääkis Talvi. Seepärast tuleb omanikul seista hea selle eest, et kasutataks tõrjevahendeid.

“On olemas linnulaser – visuaalne peleti, mis mõjub mitme kilomeetri kauguselt, gaasikahurid, mille heli meenutab püssilasku ja mida saab ajaliselt programmeerida. Samuti on olemas linte, tuulelippe, niinimetatud hernetonte,” loetles Talvi, kuid rõhutas, et kõige parem on kombineeritud lahendus.

“Haned on nagu inimesedki, harjuvad lõpuks kõigega. Sellepärast tuleks selle kuu aja jooksul, mil ränne kestab, näiteks vahendite asukohta muuta,” soovitas Talvi. Talunikele hüvitatakse 50% nn linnupeletite maksumusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles