Juhtkiri: Kõrget haridust püüdes

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Taas on löönud lõkkele kired Rakvere kolledži saatuse ümber. Asjaosalistele on selge, et vanaviisi enam edasi ei saa, kuid päris uut lahendust veel välja töötatud ei ole. Kahe nädala pärast peaks selguma, kas kolledž ühendatakse Mõdriku rakenduskõrgkooliga, pannakse üldse kinni – või siis leitakse hoopistükkis mõni muu lahendus.

Ajal, mil riiki aina õhemaks kulutatakse, kulusid kokku tõmmatakse, “teenuste kättesaadavust” parandatakse ja ka säärastes haridustemplites nagu Tartu ülikool õppekavade kallale minnakse, oli vaid aja küsimus, mil kohalikku kõrgharidust reformima hakatakse. Ühest küljest oleks sellest tuline kahju: kohalik kõrgkool annab piirkonnale lisaväärtust. Siin saavad lihtsamalt õppida need noored, kel pole näiteks majanduslikel või perekondlikel põhjustel võimalik suurematesse linnadesse tarkust taga nõudma minna.

Kõrgkool annab tööd ka paljudele toredatele õppejõududele, kes kohalikku kultuuri- ja hariduselu rikastavad. Mida rohkem haritud inimesi koguneb maapiirkondadesse – ja paraku Lääne-Virumaa seda on, meeldigu see meile või mitte –, seda parem.

Teisalt tuleks kriitiliselt üle vaadata kohapeal pakutavad õppekavad ... ja seegi, mis lõpetajast saab. Kas ta pääseb oma diplomiga tollesse kõrgema palgaga ametisse, mida haridus justkui võimaldaks? Või terendab teadusmagistril töö kassaaparaadi taga? Kui räägime kohalikust arengust, siis peaks siinne kõrgharidus valmistama ette just kohapeal väga nõutud, lausa tikutulega tagaotsitavat kaadrit. Kui kõik lõpetajad erialasele tööle pääsevad, siis on asutus oma töö regionaalarengu mõttes hästi teinud.

Vastasel juhul tuleb süda kõvaks teha ja öelda, et Eesti-suguses väikeriigis on kahest kõvast ülikoolist enam kui küll. Pigem siis juba minna Kristjan Jaak Petersoni kombel kaugemale, aga see-eest tugeva maine ja parimate õppejõududega kooli, kus on võimalus kõvasti pingutades omal alal tippude sekka jõuda. Ehk otsustab siis mõnigi noor hoopis ametihariduse kasuks, sest pole midagi mõnusamat sellest, kui teed päris ise midagi valmis ja saad selle eest ka korralikku tasu. Tööelus ei toida diplom pooltki niipalju kui raudkindlad oskused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles