/nginx/o/2016/07/05/5581309t1hc7d6.jpg)
Rahandusministeerium esitles täna valitsuskabinetile ettepanekut, mis peaks plaani kohaselt lihtsustama sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamist ja vähendama ettevõtjatele siiani kehtinud bürokraatiat.
Sõidupäevikud kaovad minevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Muudatuse mõte on segakasutuses olevate sõiduautode aruandluse ja maksustamise lihtsustamine ja korrastamine. Tegin ettepaneku, et tööandja auto eratarbeks kasutamise korral tasutavad maksud panna sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Segakasutuses olevate autode sõidupäevikud kaovad ning rahandusministeerium asub välja töötama vastavaid eelnõusid.“
Kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär asendatakse auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus.
Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam eelkõige keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad umbes 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest. Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, rakendataks lisaks kordajat 0,75, et võtta arvesse auto turuhinna langust.
Kuna sõidupäeviku pidamine on ettevõtjale ajamahukas ning maksuhaldurile raskesti kontrollitav, tegi ministeerium ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus, kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.
Kaubikutega võimaldataks ettevõtetel vabatahtlikult kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses. Praegu kehtib neile turupõhine omatarbe ja töötajale antava hüve maksustamine, mis võib olla maksuarvestuslikult keeruline ja koormav.
Uus süsteem on rahandusministeeriumi hinnangul ettevõtjatele lihtsam ja soodsam. Rahandusministeeriumi ootab süsteemi lihtsustamise järel eeskätt ettevõtjate käitumuslikku muutust, mis tasandab võimaliku riigieelarvelise vähemlaekumise.