Haigekassa: terviseedenduskulu maksuvabastus vajab veel analüüsimist

Haigekassa juhtkond soovib,et maksusooduste kasutamine vaadataks kriitilise pilguga üle. Pilt on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Haigekassa hinnangul vajab rahandusministeeriumi kava vabastada töötajate terviseedenduskulud, sealhulgas mitmesugused tervishoiukulud maksudest, täiendavat analüüsi nii sisuliselt kui rahaliselt ning paika tuleks seada selged piirhinnad ja hüvitatavate teenuste nimistud.

Planeeritava seadusmuudatusega on kavas luua tööandjatele võimalused maksuvabalt hüvitada töötajate kulutused terviseedenduseks, sealhulgas ka töötajate kulud, taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele, märkis haigekassa.

"Parandades võimalusi tervise taastamiseks ja edendamiseks teatud elanikkonnagrupile, on oluline analüüsida ka taolise meetme mõju teistele gruppidele, pidades silmas sealjuures Eesti tervishoiukorraldust, ravikindlustuse põhiprintsiipe ning tervishoiusüsteemi võimalusi," kirjutas haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rahandusministeeirumile.

Ta rõhutas, et tööealise ja –võimelise elanikkonna tervise toeks kavandatavaid arenguid on oluline käsitleda terviklikult, et rakendatavad meetmed oleksid võimalikult sihipärased, vajaduspõhised ja efektiivsed ning muuhulgas arvestada ka töövõimereformi mõjudega.

"Peame oluliseks, et [terviseedendusteenuste] sihipärase kasutuse tagamiseks ning silmas pidades Eesti ravikindlustatud inimeste huve, oleks teenusele saamise tingimused väga täpselt defineeritud," märkis Ross ja lisas, et praeguse ravikindlustussüsteemi eesmärk on tagada vajaduspõhiste tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile võrdsetel tingimustel.

"Sealjuures on taastusravi teenuse saamise eelduseks tervishoiutöötaja poolt meditsiinilisele tõenduspõhisusele tuginev hinnatud ravivajadus ning suunav saatekiri. Vältimaks niinimetatud süsteemisisest konkurentsi sama teenuse osutamisel, peame oluliseks rõhutada selgete põhimõtete kehtestamise tähtsust olukorras, kus teenuse sisu on sama," kirjutas Tanel Ross.

Ta lisas, et väga oluline on ka selgelt määratleda teenuste hinnakontrolli meetmed ja tõdes, et valitsuse kinnitatud haigekassa hüvitatavate teenuste loetelus on nii teenused kui piirhinnad väga selgelt fikseeritud, et rahakasutus oleks otstarbekas.

"Peame oluliseks, et kehtestatavad maksusoodustused toetaks sarnasel moel ühiskondliku ressursi mõistlikku kasutust. Meie hinnangul on eelpool nimetatud küsimuste käsitlemine väga oluline, sest planeeritavate teenuste osas on Eestis katmata vajadus, ja võimalik, et napib ka spetsialiste," kirjutas Ross.

"Eelnõus pole praegu kajastatud muudatuse rahaline mõju ravikindlustuse eelarvele. Plaanitava muudatusega väheneb ettevõtete poolt makstav sotsiaalmaks. Hinnanguliselt on selle muudatuse rahaline mõju [ravikindlusutse osas] 2015. aasta arvestuste järgi umbes 500 000 eurot," lisas haigekassa juht, viidates, et arvestuslikult maksti mullu sääraste kulude pealt 1,4 miljonit eurot sotsiaalmaksu.

Ta märkis ka, et selleks, et kavandatavad tervist edendavad seadusemuudatused ei halvendaks ravikindlustuse finantspositsiooni ning ravikindlustatud inimeste võimalusi tervishoiuteenuste saamisel, on oluline leida riigieelarvelised vahendid ravikindlustuse ressursi vähenemise kompenseerimiseks.

Rahandusminister Sven Sester saatis juuli kooskõlastusringile eelnõu, mis annab tööandjale aastas kuni 400 euro suuruse maksuvabastuse töötaja spordi- ja liikumisharrastuse edendamiseks; maksumuudatus hakkab plaanide kohaselt kehtima alates 2018. aastast.

Riskide osas märkis ministeerium, et kava võib järgmise aasta riigieelarve tulude poolelt viia hinnanguliselt 11,2 miljonit eurot, kuna firmad võivad uut meedet hakata kasutama palgatõusu asemel.

Eelnõu järgi ei loeta 2018. aasta 1. jaanuarist enam erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarset kasutamist, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamist ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuseid.

Spordikulude maksuvaba hüvitamise piirmäär on kuni 100 eurot kvartalis ehk 400 eurot aastas iga töötaja kohta. Tööandjal ei teki kohustust kulusid hüvitada, kuid seadus annab võimaluse teha seda maksuvabalt. Maksuvabastust ei saa üle kanda ühelt töötajalt teisele ega teistesse arvestusperioodidesse.