Juhtkiri: terve mõistuse seadused

Paljud inimesed, kes on kokku puutunud eurotoetuste süsteemiga, kurdavad huvitava paradoksi üle: emba-kumba, kas sa teed oma tööd hästi või täidad seadust. Mõlemat korraga ei saa. Seadust punktipealt järgides läheb inimene vastuollu terve mõistusega.

Ja teinekord ei ole ametnikud ka siis rahul, kui seadust on täidetud viimse täpitäheni – nagu juhtus ukraina noormehega, kes läks kõigi reeglite järgi juhiluba vahetama ja kellel kästi seaduseaugu tõttu tagasi autokooli minna. Rääkimata sellest, et pea iga kord, kui jutt läheb õigusemõistmisele, kostab rahva seast teada-tunda ütlus “Suured sulid sõidavad tõllas, väikesed kõlguvad võllas”.

Auklikud seadused teevad hinge täis. Ühelt poolt on kõik ju positiivne: teadmine, et saab teisiti, lihtsamalt ja loomingulisemalt, teinekord õigusest ja õiglusest kõrvale hiilides omakasu kasvatada, teeb rahva nutikaks ja osavaks. Olgem ausad, paljud suurte ja mugavate kultuurrahvaste esindajad ei oskagi ehk nii hästi sahkerdada kui matsirahvas, kelle inimväärne äraelamine sõltub sellest, kui kavalalt osatakse seaduse hämaral alal laveerida.