:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2016/10/18/5971261t1he89d.jpg)
Päästjatele soetati neli drooni, neist üks anti Ida päästekeskusele. Esialgu tegeleb sellega viis inimest.
Päästjate käsutuses on neli drooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiliselt Rakveres töötav päästeameti päästetöö osakonna valmisolekutalituse nõunik Jaak Janno rääkis, et 1300–1800 eurot maksvad droonid soetati prooviks. “Et saada teada, kuidas neid saaks kasutada,” selgitas Janno.
Droone kasutavad päästjad peamiselt vaatluste tegemiseks. Lisaks metsatulekahjude kaardistamisele saab neid kasutada teiste suuremate põlengute puhul.
Samuti saavad nendega töötada ohutusjärelevalve ametnikud. Janno tõi näite, et droonilt tehtud pilte saab hiljem tuleohutuse seisukohalt lähemalt analüüsida.
Ida päästekeskuses tegeleb drooniga neli inimest Rakveres ja üks Kiviõlis. Janno sõnul ongi lennumasin peamiselt Rakveres.
Drooni kasutamise otsustab päästetööde juht.
Lennuametist on drooni kasutamiseks luba olemas. Janno sõnul tegeldakse keelualas lendamiseks loa taotlemisega. Ta selgitas, et keelualas lendamiseks tuleb luba taotleda taas lennuametilt, kuid see võtab mitu päeva aega. Nüüd ongi eesmärk, et keelualas võiks lennata võimalikult ruttu.
Droon on päästeteenistuse värvides ehk operatiivvärvides. “Selleks et eristada teistest droonidest,” sõnas Janno.
Ida päästekeskuses kestab umbes novembri lõpuni drooni katsetuse ja pilootide koolituse periood. See ei tähenda, et varem lennumasinat kasutada ei võiks.