Maroko kliimakonverentsil oli pildil ka Rakvere

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rakevere linna kliimakonverentsil esindanud regioonide komitee asendusliige Andres Jaadla koos Aafrika kolleegiga.
Rakevere linna kliimakonverentsil esindanud regioonide komitee asendusliige Andres Jaadla koos Aafrika kolleegiga. Foto: Aarne Mäe

Marokos Marrakechis toimus kliimakonverents, millest võttis maailma juhtivate riikide peade ja delegaatide kõrval osa ka Rakvere linna esindanud Andres Jaadla, kes on regioonide komitee asendusliige.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 22. konverentsi (COP22) eesmärk oli kokku leppida 2015. aasta detsembris Pariisis sõlmitud ajaloolise kliimakokkuleppe jätkutegevustes.

Euroopa Liidu Regioonide komitee president Markku Markkula rääkis Virumaa Teatajale antud intervjuus, et Eestil on head võimalused selles globaalses küsimuses kaasa rääkida, kuna oleme Euroopa Liidu eesistujamaa tuleval aastal.

“Seoses sellega näen, et ei pea keskenduma ainult Eesti, vaid kogu Põhja-Euroopa probleemidele selles valdkonnas,” ütles Markku Markkula, viidates Balti riikidele, Skandinaaviale ja Läänemeremaadele.

Eestis toimub järgmise aasta suvel ka kliima- ja energeetikakomitee koosolek.

Mis puudutab USA uue presidendi Donald Trumpi avaldusi, kus ta viitab Pariisi kliimaleppest taganemisele, siis näiteks Marrakechis kohal olnud Prantsuse president Hollande ütles, et seda lepet ei saa enam tagasi pöörata. Kui aga Trump siiski taganeb, tuleb USA-lt hakata küsima CO2 maksu.

Markku Markkula regioonide komitee presidendina lausus, et riigijuhid ei saagi alati kõige olulisemat rolli mängida, sest riikides on välja kujunenud juhtivamad linnad, kes ajavad seda poliitikat kohalikul tasandil.

Siin tõigi ta välja Rakvere, mis väikese kohana on maailmalinnade kõrval pildil.

Maroko kliimakonverentsi ja Pariisi kokkuleppe võtmeteemadeks olid kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rahastus, tehnoloogia areng, aruandlusraamistik, arengumaade võimekuse suurendamine kliimaeesmärkide elluviimiseks ja kaotuse ning kahju käsitlemine.

Võtmesõnaks oli Marokos kiire kurss, sest kliimamuutused on reaalsuseks saanud.

Arenenud riigid on kokku leppinud ühises eesmärgis koguda 2020. aastaks 100 miljardit USA dollarit aastas ja pikendada seda aastani 2025. Seejärel seatakse uus suurem rahaline eesmärk. Rahastamise tõhustamine nõuab üldist suunamuutust nii era- kui ka avaliku sektori investeeringutes. Maroko konverentsi raames arutatakse kliimaalase tegevuse rahastamisplaane nii 2020. aastaks kui pikemas plaanis ning nende rakendamisega seotud küsimusi.

195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Tagasi üles