Hagari tootmine suleb Tapal peagi uksed, 80 töötaja saatus lahtine

Liina Laks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hagari tootmine avati alles 2015. aasta alguses, linti käis läbi lõikamas ka kõrge Eesti poliitik ja endine minister Ivari Padar (paremal).
Hagari tootmine avati alles 2015. aasta alguses, linti käis läbi lõikamas ka kõrge Eesti poliitik ja endine minister Ivari Padar (paremal). Foto: Meelis Meilbaum

Pea kakskümmend aastat eri nimede all tegutsenud ASi Hagar tootmistsehh Tapal suletakse ja Hagari kaubamärgiga tooteid hakatakse valmistama Tartus. Ligi 80 töötaja saatus on lahtine.

Tapa pagari- ja kondiitritööstust, mis on Eestis käibelt viies pagaritööstus, ähvardab peale hiljutist ostu-müügitehingut kinnipanek. Nimelt allkirjastas ASi Hagar toonane omanikfirma Ingman Grupp OÜ oktoobris Eesti Leivatööstusega lepingu, mille järgi omandas viimane kõik Hagari aktsiad ja sai nõnda ettevõtte ainuomanikuks.

Kuid õige pea peale tehingu jõustumist hakkasid Facebooki gruppides liikuma Hagari töötajate kommentaarid tehase sulgemise kohta ning uuriti töövõimalusi teistes maakondades ja Soomeski.

Eesti Leivatööstuse OÜ tegevjuht Mai Linnas kinnitas, et AS Hagar on soliidse ajalooga pidevalt arenev pagaritööstus, kus tootmismahud on ajaga kasvanud.

“Eesti pagaritoodete turg on äärmiselt konkurentsitihe, sellel toimetamiseks on vaja pidevalt areneda, toodete kvaliteet ja tootmise efektiivsus peavad jätkuvalt tõusma. Selle tagamiseks on tootmistel otstarbekas oma tegevused ühendada. Hagari müük Eesti Leivatööstusele peab tagama märkimisväärse sünergia, seda nii kvaliteedi kui ka majandustulemuste osas,” rääkis Mai Linnas kuulduste kohta Hagari Tapa tööstuse sulgemisest.

Mai Linnase sõnul on toiduainete tootmine valdkond, kus kvaliteedis ei saa teha mingeid järeleandmisi.

“Sellest omakorda tuleneb paratamatu tõsiasi, et toota tuleb seal, kus on võimalik tagada parim kvaliteet. Siin on määrav eelkõige piisava hulga tipptasemega töötajate olemasolu,” ütles Mai Linnas ning nentis, et selles kontekstis on Tartus võimalused avaramad kui Tapal. Tartus koolitatakse nii kõrg- kui ka kutseharidusega toiduainete tootmise spetsialiste.

“Tootearenduses käib pidev intensiivne töö, et inimeste muutuvate soovidega kaasas käia ja samas neid kujundada. Kindlasti tuleb sellelaadseid muudatusi ka Hagari kaubamärgi all,” selgitas Mai Linnas ja lisas, et tootmise struktuuri lõplik väljatöötamine ja rakendamine seisab alles ees.

“Selge, et dubleerimist ei saa lubada. Selles osas on juba samme astutud – ettevõtete juhtkonnad ja müügimeeskonnad on liidetud, ka logistikakeskus viiakse üle Tartusse. Kindlasti tuleb olulisi muudatusi ka teistes valdkondades,” kirjeldas Eesti Leivatööstuse tegevjuht edasist plaani. Samas ütles Mai Linnas, et tublid töötajad saavad kindlasti kutse tulla tööle Tartusse.

“Tuleb silmas pidada ka asjaolu, et ost ja müük ei puudutanud kinnisvara, see tähendab tootmishooneid. Esialgne kinnisvara kasutus on kokku lepitud ühe aasta osas,” viitas Mai Linnas kokkuleppele Ingmaniga, mille järgi peab ettevõte Tapa tootmishooned aasta jooksul vabastama.

“Kokkuvõtteks võib öelda, et muudatused, sealhulgas muudatused töökohtade arvus ja asukohas, peavad tagama selle, et Hagari tooted jääksid alles, neid tuleks ka juurde ja nende kvaliteet tõuseks. Edaspidi on Hagari toodetes osake Eesti Leivatööstusest ja vastupidi,” rääkis Mai Linnas.

Ühe Hagari töötaja (nimi toimetusele teada) sõnul peeti juba 14. novembril ettevõttes üldkoosolek, kus teatati koondamisest, sest Ingman oli andnud aasta majast väljakolimiseks. Seega peaks tema sõnul 2017. aasta novembris maja tühi olema. “Väikesaia osakond tahetakse juba jaanuaris kinni panna, kuigi kirjalikku teadet pole veel keegi saanud,” rääkis töötaja.

Tapa vallavanem Alari Kirt ütles, et kohtus eelmisel nädalal Eesti Leivatööstusega, kes Hagari ära ostis. “Kevadeks on plaan Tapal tootmine lõpetada. Liinid viiakse järk-järgult üle Tartusse,” selgitas Alari Kirt. Ta lisas, et tegu on kohalikele elanikele väga tähtsa otsusega, sest ostmise ajal töötas ettevõttes ligikaudu 80 töölist, kellest enamiku moodustasid kohalikud.

“Minu teada on paljudele töötajatele pakutud võimalust Tartus erialast tööd jätkata, aga ma arvan, et enamik Tartusse ei koli,” sõnas Alari Kirt. Temale teadaolevalt lõpetatakse tootmine järk-järgult, et kõik töötajad ei jääks töötuks korraga. Hagari sulgemisest rääkides ütles Alari Kirt, et erasektoris käib kõikjal optimeerimine.

“See on nüüd küll ainult minu arvamus,” rõhutas Kirt. “Aga ostutehing tehti selleks, et saada enda kätte segmendi turuosa. Ja kui nähakse, et siin tootmine ära ei tasu, siis rohkem polegi vaja,” lisas vallavanem. Kus ligi 80 töölist kohapeal rakendust leida võiksid, veel teada pole.

Hagari müümise ajalugu

  • 2012. aastal müüsid Hagari kaubamärgi loonud Anne ja Toivo Hallik selle investeerimisfirmale Masa Capital Partners. 2013. aasta suvel ostis Ingman Group Hagaris 45protsendilise osaluse, eelmise aasta lõpus ka ettevõtte ülejäänud osa.
  • 2016. aasta sügisel ostis Hagari viimaselt Eesti Leivatööstuse OÜ, mis kuulub Olerexi tanklaketi ühele omanikule Andres Linnasele. Ostutehingu eesmärgiks oli tõusta juhtivaks kodumaiseks pagaritööstuseks.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles