Keskpolügooni teeninduslinnak Läsnal on aprilli algusest mai lõpuni kaetud suures osas telkidega, et majutada ajateenijaid, kes Tapa kasarmuruumid liitlastele vabastasid. Telgid seisavad aga enamiku ajast tühjalt, sest ajateenijad on tavapärastel väliõppustel.
Ajateenijad koliti liitlastele ruumi tehes telkidesse (4)
12. aprill 2017, 06:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile oli kümmekond ajateenijat suunatud metsas toimuvatelt õppustelt telklinnakusse abitöödele – esmaspäevane torm oli ajanud uppi mitmed telgid ning need oli vaja taas püsti saada.
“Ega loodusjõudude vastu ei saa, ka majadel lendavad katused, midagi eriskummalist selles ei ole. Keegi telkides sees ei olnud ega viga ei saanud,” rääkis esimese jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane.
Võrust pärit ajateenija Katrin Villakov, kes eile samuti telke püstitama suunati ning kelle sõdurikodu on ajateenistuse ajal Tapa vanas sõjaväelinnakus, ütles, et on väliõppustega väga rahul. “Ma tahtsin end proovile panna, minu jaoks on see huvitav,” põhjendas neiu sõjaväkke tulemist ning lisas, et ta ei loe päevi, mis jäävad ajateenistuse lõpuni, vaid kaalub hoopis tegevteenistusse astumist.
Seevastu ajateenija Sander Kelner, kes parajasti kolmeteistkümnendat telki püsti pani, ütles, et nii nagu paljud teised, tahab temagi juba sõjaväest koju pääseda. “Kui kuulsime, et peame liitlaste pärast välja kolima, siis oli see küll surprise, surprise,” märkis ta.
Staabiveebel Rebane selgitas, et seoses liitlaste saabumisega Tapale oli mõistlik ajateenijatel tõsta Kevadtormi-eelsed väliõppused kaks nädalat varasemaks ehk aprilli algusesse. Keskpolügooni teeninduslinnakusse püstitati aga 90 telki, kuhu on võimalik majutada 640 sõdurit. “Kui on õppuste vaheaeg, siis tullakse mõneks päevaks siia. Telkides on ahjud sees, saab varustust hooldada,” rääkis staabiveebel Rebane. “Nädalavahetusteks saadame võimalikult palju sõdureid koju, et nad oleksid motiveeritud. Vaid mõned üksikud jäävad linnakusse, sest keegi peab seda valvama.”
Pidevalt on linnakus kohal umbes kümneliikmeline ajateenijatest hooldemeeskond, kes vahetub rotatsiooni korras, ning nende ülesandeks on tagada, et linnak oleks varustatud küttepuude ja veega, ning kui mõni üksus saabub, oleks kohal ka kütuseauto.
Kaitseväe kasutuses olevad sõduritelgid on tulnud abi korras Rootsist ning neid on Eestis kasutatud umbes 15 aastat. Telki mahub ahju ümber kuni kümme inimest, välilaagris magatakse mattidel, teeninduslinnakus on telgid aga varustatud praegu välivooditega. “Neid on võimalik kasutada aasta ringi, kui on ka märjemad ilmad, siis küttes on telk ikkagi soe,” selgitas teabeohvitser Sander Mändoja. Samuti on võimalik telkidesse viia sisse elekter ning territooriumil levib ka traadita internet.
Läsna teeninduslinnakus on sõdurite käsutuses olmeruumid, kus 40 duširuumi ja kraanikaussi, neist neli on eraldatud naisajateenijatele, ülejäänud meestele. Pesu käsitsi pesema ei pea, sest on olemas pesumasinad ja kuivatusruum. Kolm korda päevas valmistatakse väliköögis sooja toitu, mida viiakse ka õppustel olijatele. Kohapealses kasarmus on ka tegevväelased, sealhulgas arst.
“Põhiline erinevus Tapa sõjaväelinnakuga on see, et elatakse värskes õhus telgis ning sauna ei ole. Kõik muu on kohapeal olemas,” kommenteeris veebel Rebane. Tema sõnul ei olnud ajateenijate seas protesti oma harjumuspäraste kasarmuruumide liitlastele loovutamisel ning ise telki kolimisel.
“Pigem on see neile vaheldus. Pealegi on Läsnalt õppustele palju lühem maa kui Tapalt,” rääkis veebel Rebane.