Mõni aeg tagasi teatas Priit Verlin leheveergudel, et tema Rakveres enam kella ei löö, kuid tema viimatist lehelugu ja Facebooki-postitusi lugedes tundub, et valimised äratavad ka kindlamate lubajate hinges Quasimodo üles.
Kellele lüüakse kultuurikella
13. mai 2017, 07:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõele au andes: Priit Verlin ei kolista ka päris tühjade pangedega ja tal on mõne koha pealt tuline õigus. Ka Maie Orava sõnavõtt pani mind nende mõlemaga kaasa mõtlema.
Kultuurikeskuse rajamine on kirgi kütnud aastakümneid. Nüüd tundub, et jää on hakanud liikuma. Kuid kas õiges suunas? Priit tõstatab küsimuse kultuurikeskuse asukohast ja pakub, et see võiks ikkagi olla Keskväljakul.
Ma olen temaga täiesti nõus. Olin seda meelt ammu enne seda, kui volikogu Pauluse kiriku ostuotsuse tegi. Demokraatia vajab aga tihti oma isikliku arvamuse allutamist häälteenamusele.
Kui oled veendunud, et kultuurikeskuse asukoht on Rakvere Keskväljakul, mullavalli asemel, siis nüüd on aeg oma arvamus välja öelda.
Nii volikogu kui ka komisjoni liikmed olid toona kahvlisse pandud, sest Pauluse kiriku ostuotsus tuli vastu võtta väga lühikese tähtajaga.
Olukorras, kus puudus konkreetsema lahendusega Keskväljakule rajatava kultuurikuubi alternatiiv, ei olnud inimestel valikuvõimalust. Nii kadus võimalus laiemaks diskussiooniks, mis tegelikult oli alanud.
Tegutses üks töörühm, mille abilinnapea Kairit Pihlak kokku oli kutsunud ja mis tegeles kultuurikeskuse potentsiaalsete asukohtade kaardistamise ning hindamisega. Komisjoni kuulusin teiste seas ka mina.
Vaagides plusse ja miinuseid, leidis töörühm, et Keskväljakul on oluliselt rohkem plusse kui Pauluse kirikul. Kuid järsku oli kiriku pakkumine laual ja jäi vaid küsimus, kas üldse on veel aega arutada, kuhu mida rajada.
Nüüd on Pauluse kirik linna oma. Mida teha? Linnal on olemas Pärdi kontserdimaja eelprojekt ja kontserdisaali võikski rajada kirikusse, aga kultuurikeskus koos moodsa kunstigalerii, vabariigi vingeima noortekeskuse ja minu nägemuses ka nüüdisaegse raamatukoguga tuleb ehitada Keskväljakule. Minu hinnangul on kontserdisaal ja rahvamaja kaks väga erineva sisu ja vajadusega hoonet, et need ühte patta pista. Ja galerii on selline asutus, mis peab olema kohas, kus sellest lihtsalt mööda minna ei saaks. Praegu planeeritav asukoht galeriile on sama, kui see Moonakülasse või Linnuriiki rajada.
Käime korra läbi järgneva stsenaariumi. Kirikule ei tule juurdeehitust, projekt mugandatakse pelgalt kontserdisaali omaks. Renoveerimine läheb pea poole odavamaks ja ülejääva raha saab investeerida kultuurikeskuse rajamisse.
Skeptikud juba vangutavad pead – kaks maja on ju kallim kui üks! Kindlasti, aga tulemus on lõppeks seda väärt.
Rakveresse oli kord plaanis rajada ujula, kuid selle asemel tuli spaahotell, mis tuli samuti palju kallim, aga on toonud Rakveresse mitu korda rohkem inimesi ja raha, kui seda oleks suutnud teha lihtlabane ujula.
Linnuse juurde vallimäe jalamile oleks võinud püsti panna ka tillukese puust kähriku, mitte laristada raha hiiglasliku pronksist tarva peale. Milline raiskamine ju! Kuid nüüd tulevad tuhanded inimesed pullimune sügama.
Kui teeme otsuseid, mille tulemused püsivad aastakümneid, peab tõsiselt mõtlema, kas ehitame natuke kallimalt kaks head maja või teeme ühe no-on-kah-projekti.
Kui mõelda asukohale, siis rahvamaja kasutajatel ei ole vahet, kas nad käivad harjutamas Keskväljakul või gümnaasiumi ringi juures, mõlemad on kesklinnas. Küll aga on eksistentsiaalselt suur vahe, kas see hoone, mida me rajama hakkame, ka linnapildile midagi juurde annab. Kas see muudab Rakvere atraktiivsemaks või on lihtsalt linnukese pärast ära tehtud? Kui viime kultuurikeskuse Pauluse kirikusse, ei anna see linnale visuaalselt midagi juurde. Ja mullavall jääbki aastateks, kui mitte kümneteks, Keskväljakule laiutama.
Miks mitte tuua Keskväljakule arhitektuurikonkursiga ehituskunstiline pärl? Pärl, mis ilmestaks Rakvere Keskväljakut, ja inimesed, kes seda hoonet kasutaksid, paneksid väljaku tõeliselt elama. See võiks ja peaks olema selline hoone, millest saaks Rakvere uus arhitektuuriline sümbol, mida kaugemalt ja lähemalt vaatama tuldaks. Rakvere jõulukuusk vol 3000, mis paneb maailma meedia jõulust jõuluni ahhetama. Keskväljaku tühi krunt, mida praegu parklana kasutatakse, peab jääma meie linna inimeste, meie laste kasutusse. Ja mis sinna veel paremini sobiks kui mitte Rakvere kultuurikuup.
Viimasel ajal on linnaesindajatele ette heidetud, et laiema üldsusega ei arutata suuri teemasid. Kuigi linnavalitsusel on täielik juriidiline õigus selle teemaga edasi minna, ütleb vanasõnagi, et seitse korda mõõda, üks kord lõika. Teeme siis seekord teistmoodi, arutame selle asja veel kord suuremas ringis läbi, ning et asi ei jääks jälle lihtsalt leheveergudele, kutsun kõiki kultuurist huvituvaid inimesi, ringide eestvedajaid, kultuuritegelasi ja kõiki, kellele see teema huvi pakub, tulema kokku ja ütlema oma arvamus välja. Tule Aqva konverentsikeskusesse 16. mail kell 18.
Kohale tuleb ka linnaarhitekt Angeelika Pärna, kes tutvustab Pärdi kontserdimaja projekti praegust seisu.
Kui oled veendunud, et kultuurikeskuse asukoht on Rakvere Keskväljakul, mullavalli asemel, otse meie kodulinna südames, siis nüüd on aeg oma arvamus välja öelda. Pärast ei ole mõtet kiruda.
On lihtne soiguda, et küll on üks asi vigane ja teine asi hädine, ning vorpida arvamuslugusid enda populaarsuse tõstmiseks, võttes nende kallal, kes reaalselt midagi korda on saatnud.