/nginx/o/2017/07/07/6869879t1h16c7.jpg)
Vinni vallas Inju külas hakkasid mesilased sel nädalal pärast ümbruskonna rapsi- ja viljapõldude pritsimist massiliselt surema. Maire Valtini sõnul ei ole ta kogu oma kahekümneaastase mesinikustaaži jooksul sellist pilti näinud.
Vinni vallas surid mesinikul pea kõik lennumesilased (5)
/nginx/o/2017/06/06/6756181t1h3588.jpg)
9. juuli 2017, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Artocarpus juhi Maire Valtini sõnul pritsiti põlde ööl vastu neljapäeva ja suremine algas neljapäeva hommikul kella kümne paiku. “Tarumesilasi veel on, kes hauet toidavad, aga töömesilased on praktiliselt kõik surnud, pilt on kurb,” rääkis Valtin. “Tarude ees oli palju surnuid, ja kui tõstsime taru lahti, oli neid seal paks kiht.”
Valtini sõnul lendavad tarude ümber praegu mõned allesjäänud mesilased, kes võivad olla hoopis surnud lennumesilasi asendavad noored mesilinnud. “Kui vanad mesilased ära surevad ja lennumesilasi ei ole, peavad perele toitu otsima nooremad, kes ei ole korjeks valmis. Siis jäävad lapsed tarus hooldamata, ja kui nemad välja lähevad, see taru hääbub,” kõneles Maire Valtin ja lisas, et ellujäänud peavad veel ka surnud mesilased tarust välja kandma.
Mesiniku kutsutud veterinaar- ja tervishoiuameti ning põllumajandusameti spetsialistide võetud proovide tulemused ei selgu ilmselt enne järgmist nädalat. Kui mesitarudest kogutud proovidest leitakse surmav hulk mürki, analüüsitakse ka ümbruskonna rapsi- ja viljapõldudelt võetud proove.
Veterinaar- ja toiduameti Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Kaja Vainula sõnul võtsid nad eile proovid mesilaste haiguste ja viiruste ning taimekaitsevahendite kohta. Ametile on see tänavu esimene mesindusega seotud väljakutse.
Ka põllumajandusameti Viru keskuse peaspetsialist Aare Mägi ütles, et niisuguseid väljakutseid ei tehta kuigi tihti. “Praegu on kahtluse all just rapsipõllud. Muud huviobjekti mesilasel nagu ei ole,” lisas ta. Nii spetsialistide kui ka mesiniku sõnul olid surnud mesilaste küljes kollased ebemed, mis viitavad rapsile.
Rapsipõldu pidava Olt & Ko OÜ juhi Ilmar Olti sõnul pritsisid nad põlde kolmapäeva õhtul kella üheteistkümnest kella kolmeni öösel. Põldudele tehti haigustõrjet ja pritsiti leheväetist. “Meie reegleid rikkunud ei ole, praeguse ilmaga lõppeb mesilaste lendamine kella üheksa paiku,” ütles ta.
Oma kodu lähedal 140 mesitaru hoidev Valtin kasvatab seal ka mesilasemasid. “Need on kõik tõuemad, eri maadelt toodud, ma püüan hoida puhast liini. Aga hästi palju on mesilasi surnud, pered on nüüd nii nõrgaks jäänud, kurb on, väga kurb, töö kevadest siiani on praktiliselt null,” rääkis Maire Valtin.
Valtini sõnul on Eestis 6000 mesinikku, kes on võrreldes põllumeestega väikesed tegijad. “Mesiniku hääl ei kosta mitte kuskile,” ütles mesinik. “Ja tegelikult saab mesinik oma töö viljast 10 protsenti, ülejäänud on kõik see, mis mesilane teeb tolmeldamise kaudu keskkonnale – köögiviljale, puuviljaaedadele.”
Maire Valtini sõnul arvestavad Läti, Leedu ja Soome valitsus sellega, et mesindus on üks põllumajanduse sektor, ja motiveerivad mesinikke tarutoetusega. “Kui soomlaste uuringuid vaadata, siis rapsikasvatajad saavad mesinduselt tohutult juurde – seemned on suurema rasvasisaldusega, valmimine on ühtlasem, kui mesilane käib põllul tolmeldamas,” ütles Valtin. “Aga milleks seda mürki on vaja panna õitsvale taimele? See seadus, et õitsvat põldu võib pritsida, isegi öösel, on jama,” lisas ta.
Kui tarudest ja põldudelt võetud proovid näitavad, et mesilaste surma põhjustas pritsimine, võib see pritsijale tähendada väärteomenetlust, ütles põllumajandusameti spetsialist Aare Mägi. Samuti võib tekkida pritsijal muid probleeme, kui on tegu näiteks PRIA toetustega.
