Sri Lanka pagulased kibelevad Vaost Tallinna

Jana Selesneva, Sri Lanka pere vanim poeg Mathuran ja Margit Loide pagulaskeskuse puhkeruumis. Foto: Marianne Loorents

Kaks Eesti elamisloa saanud Sri Lanka perekonda, kes elavad praegu Vao pagulaskeskuses, otsivad elukohta Tallinnas. Pealinn on elamisloa saanud pagulaste hulgas tulevase elukohana kõige populaarsem, aga üüripinna leidmine läheb raskelt.

“Kaks Sri Lankalt pärit perekonda saavad elamisloa ja liiguvad välja,” ütles Vao pagulaskeskuse juhataja Jana Selesneva. Mõlemad perepead on saanud elamisloa ja töötavad Tallinnas kokana.

Ühe Tallinnasse sooviva pere poeg Mathuran ütles, et tema isa töötab Tallinnas Chopsticksis, aga kas ta Eestisse elama tahab jääda, ei tea. Seitse kuud siin elanud Mathuran oskab eesti keeles oma sõnul öelda vähe, näiteks “tere” ja “head aega”, aga tema väiksemad vennad, kuue- ja kümneaastane, räägivad juba palju paremini.

Valdavalt eelistavad pagulased pärast elamisloa saamist kolida Vaost Tallinna, kuna neil on seal töökoht või tekkinud lähikondlased. Selesneva sõnul töötab ka teine Sri Lanka perepea Chopsticksis.

See on igavene probleem, et inimesed ei taha neile korterit üürida.

Keskuse sotsiaaltöötaja Margit Loide sõnul on elamisloa saanutele korterit raske leida. “See on igavene probleem, et inimesed ei taha neile korterit üürida.”

“Nad erinevad meist välimuse ja kultuuri poolest ja osal on juba mingeid ebameeldivaid kogemusi,” rääkis Loide. “Kui olen korteriomanik, siis loomulikult tahan, et korter püsiks korras ja ilus.”

Loide ütles, et mida rohkem on lapsi, seda raskem on korterit leida. “Ja samas nemad, kes meilt välja liiguvad, ei otsi ju kallist korterit, vaid tahaks võimalikult odavat üüripinda, mida suudaks üleval pidada.”

Pagulased on keskuse juhataja Jana Selesneva sõnul tegelikult pigem head üürnikud, kuna neil on sotsiaalsed garantiid. Nad saavad toetust samamoodi nagu Eesti inimesed, kel ei ole piisavat sissetulekut. “Nad on võrdväärsed, neil ei ole mingeid erisusi,” rääkis Selesneva.

Margit Loide sõnul on pagulastel lisaks see eelis, et kolmekordne sissemaks saab toetatud – üürile lisaks ühe kuu üür ette pluss maakleritasu.

Keskuse juhi Selesneva sõnul on Vaos üldine meeleolu väga rahulik ja vaikne. “Toimingud on igapäevased, abistame arstilkäimise ja laste kooliskäimisega, keeleõpe on kolm korda nädalas,” ütles ta.

Vao keskuse elanikud on ise ehitanud maja taha istumisnurga, istutanud lilli ja valmistanud Vao kööki põllesid ja istmekatteid. Selesneva sõnul kaasatakse kõik elanikud jõudumööda tegevustesse.

Keskuse praegusest 38 elanikust 16 on lapsed, kellest põhikooliealised õpivad Kiltsi põhikoolis. “Põhimõtteliselt kõik nad räägivad eesti keeles.” 

Kõige noorem laps on ühekuune, tema sündis Rakveres. Kokku on Vao peredel nende aastate jooksul sündinud kuus beebit ja sünnitama on mindud Rakverre.

Kolm korda nädalas toimuva täiskasvanute keeleõppe eesmärk on keskuse juhi sõnul see, et tundidest võtaks osa vähemalt 70 protsenti täiskasvanutest. “Täitumine on hästi kõikuv, oleneb gruppidest, kes kohal on,” rääkis Selesneva. Tema sõnul on keele õppimine täiskasvanutele vabatahtlik ja seda raskem inimestel, kes on ootefaasis. “Psüühiliselt on ju keeruline, kui sul on mõte kogu aeg selle küljes kinni, et mis must nüüd saab,” arutles Selesneva.

Sotsiaaltöötaja Margit Loide sõnul on keeleliselt kõige raskem Sri Lankalt tulnutega, kes saabusid ka hiljuti. “Nendega läheb üle kivide ja kändude, nemad ei räägi ka inglise keelt,” rääkis Loide.

Nendega suhtlevad keskuse inimesed käte abil ja kasutavad kõikmõeldavaid vahendeid. “Meil ei ole võimalik igapäevaelus tõlki kasutada, ja kui me seda teeksime, siis nad ju ei õpiks,” lisas Selesneva.