Möödunud pühapäeval pühitseti taas pikki aastaid vaikinud Esku kabeli orel, mis taastati annetuste toel.
Aastaid vaikinud Esku kabeli orel kõlas jälle
15. juuli 2011, 00:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni süntesaatori saatel jumalateenistusi pidanud kogudus kuulis möödunud pühapäeval viimaks Esku kabeli orelit, mis sihtasutuse Esku Kabel juhatuse liikme Vello Väinsalu sõnul oli vaikinud viimased 20 aastat või isegi kauem.
Sihtasutuse nõukogu esimees ja Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi pidas pühapäeva ainulaadseks päevaks – orel saadi peale restaureerimist taas pühitsetud. “Täna kuulsin minagi selle helisid esimest korda,” rõõmustas Margit Nirgi.
Esku kabeli oreli taastamine läks maksma umbes 10 000 eurot, mis kogunes annetustena. “Kui vaadata, kui palju rahvast on kogunenud, siis ilmselt on kõik kas või sümboolse summaga panustanud,” viitas Väinsalu pühapäevasele jumalateenistusele kogunenud inimestele.
Esku kabeli oreli taastanud orelimeister Hardo Kriisa ütles, et orel oli väga hullus seisus ning vajas põhjalikku remonti. Pilli sees olid elanud rotid, osa puitosi tuli hoopiski välja vahetada, sest katus oreli kohal oli katki, mistõttu oli osa detaile mädanenud.
“Võib öelda, et sellel orelil puudus 25 protsenti vilestikust,” kõneles Kriisa, lisades, et kõikidel klappidel on uued nahad ja vildid ning kogu vedrustik on välja vahetatud.
Orelit asuti remontima eelmise aasta sügisel, viimased tööd selle häälde saamiseks lõppesid alles möödunud nädalal.
Sellest hoolimata pidas orelimeister Esku kabeli orelit pilliks, mis oma kõla poolest sobib kabelisse hästi.
Oreli taastamine on üks osa kogu kabeli korda tegemisel. Mullu jaanipäevaks sai kabel uue katuse, praeguseks on valminud projekt, millega taotletakse raha kabeli taastamise järgmiseks etapiks, millega loodetakse algust teha juba augustis.
Teises etapis soovitakse teha ära kõik puidutööd, sealhulgas restaureerida aknad ja uksed, teha korda torni osa ja selle fassaad. Välisfassaad ja sisemised värvi- ning krohvitööd jääksid hilisemaks.
Esku kabel valmis Sagadi mõisahärra Paul Eduard von Focki tellimusel 1845. aastal. Kabeli projekteeris baltisaksa arhitekt
J. Schellbach.