Kontsert 75 + 75: Ants Üleoja ja Alo Ritsing

Koorijuht ja professor Ants Üleoja. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Jõhvi kontserdimajas tähistatakse 3. novembril algusega kell 19 kontserdiga “Ants Üleoja 75 ja Alo Ritsing 75” kahe suure ja armastatud dirigendi sünnipäeva.

Ants Üleoja ja Alo Ritsingu juubelikontserdil esinevad juubilaride juhatusel nendega enim seotud meeskoorid: Eesti Rahvusmeeskoor (RAM), Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM) ja Inseneride Meeskoor (IM). Kavas on eesti heliloojate (Ernesaks, Türnpu, Saar, Tobias, Läte, Pärt, Tormis, Veevo, Ritsing, E. Mägi, Vettik, Kruusimäe) meeskooriloomingut, lisaks Orff, Kuula, Verdi, Ghedini.

Oonurmes 19. oktoobril 1936 sündinud Ants Üleoja on olnud Eesti Rahvusmeeskoori dirigent aastatel 1991–1997, juhatanud 99 kontserti (sealhulgas mitmel festivalil Soomes ja Saksamaal) ja valmistanud kooriga ette palju suurvorme.

Ants Üleoja lõpetas 1956. aastal Tartu muusikakooli ja 1961. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi Tuudur Vettiku koorijuhtimisklassis. Aastail 1966–1990 juhatas Ants Üleoja Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoori, salvestas Eesti Raadio fondi üle 400 kooriteose; ta on dirigeerinud ja koormeistrina ette valmistanud vokaalsuurvorme ning osalenud otseülekannetel.

Ta on juhatanud Tallinna Kammerkoori ja Vabariiklikku Koorijuhtide Segakoori, TPI Meeskoori, 1987. aastal asutas EKE Inseneride Meeskoori, mida juhatab siiamaani, ning 1995. aastast juhatab Oonurme segakoori.

Ants Üleoja on oma kooridega esinenud paljudes välisriikides (Saksamaa, Soome, Ungari, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, USA, Kanada), salvestanud dirigendina 15 LPd ja viis CDd ning olnud väliskooride külalisdirigent.

Alates 1972. aastast töötab Ants Üleoja Eesti muusika- ja teatriakadeemias koorijuhtimise eriala õppejõuna. Alates 1972. aastast on ta juhatanud Eesti koolinoorte ja üldlaulupidudel ning üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus, samuti arvukatel piirkondlikel laulupäevadel, olles tihedalt seotud nende ettevalmistamisega nii kunstilise juhi, üldjuhi kui ka võistulaulmiste žürii liikmena.

Ants Üleoja pälvis 1996. ja 2006. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia, 1998. aastal Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika preemia ning 2001. aastal autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Aastail 2004–2007 oli Ants Üleoja Eesti Kooriühingu muusikanõukogu liige, Eesti Segakooride Liidu juhatuse liige, muusikatoimkonna esimees ning alates 2004. aastast on ta Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse ja muusikatoimkonna liige.
Koorijuht, helilooja ja pedagoog Alo Ritsing (sündinud 4. novembril 1935 Tartus) on üks Eesti viljakaim koorimuusikalooja, legendaarne laulupidude dirigent ning Tartu muusikaelu aktiivne organisaator.

Ta on lõpetanud Tartu muusikakooliüÜlikooli bibliograafia erialal ning Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa klassis.

Alo Ritsing on töötanud Tartu linna keskraamatukogus vanembibliograafina, õppejõuna Tartu lastemuusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis (aastast 1966), Eesti muusika- ja teatriakadeemias (aastast 2000) ning Tartu ülikoolis (1990–2000). Tema õpilasteks on olnud Ants Soots, Ilmari Johansson, Kadri Joamets, Lilyan Kaiv, Martti Meumers jt.

Alo Ritsing on olnud aastast 1963 Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigent, võitnud kooriga esikoha kaheksal rahvusvahelisel koorikonkursil. Ta on juhatanud ka segakoori Vanemuine (1968–1991), meeskoori Forestalia (aastast 1972) ja Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoori (1990–2008). Ta on alates 1971. aastast dirigeerinud üliõpilaslaulupidudel, olles sh XII ja XV Gaudeamuse kunstiline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud aastast 1985 üldlaulupidudel ning oli XXIV üldlaulupeo ja 2009. aasta Tartu juubelilaulupeo kunstiline juht.

Alo Ritsingu loomingusse kuulub umbes 400 koorilaulu, neist mitu on võitnud auhindu loomingukonkurssidel ning olnud laulupidude kavas. Ritsingu laulud on traditsioonilise harmooniakäsitlusega. Neis on esiplaanil meloodia, mida täiendab elava rütmiga saatefaktuur ja polüfoonilised kujundid. Tema terava tekstitundlikkusega kirjutatud laulud on põhiliselt lüürilist laadi, loodusteemalised, vastukaaluks leidub ka dramaatikat, hoogsust ning humoorikaid momente. Tähtis on ka kodumaa- ja meestetemaatika, sealhulgas helilooja enda tekstid. Ritsingu koorilaulud on ilmunud kaheksas autorikogumikus.

Alo Ritsingut on autasustatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1982) ja ENSV rahvakunstniku (1988) aunimetusega. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1996) ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2005), Valgetähe ordeni III klassi teenetemärgi (2001), Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendiumi (2001), Tartu Ülikooli Raefondi preemia (2001), Tartu kultuurikandja aunimetuse rahvakultuuri kategoorias (2005), Tartu maakonna teenetemärgi Kuldne Tammeoks (2006) ja Tartu Kultuurkapitali aastapreemia (2009). Ta on valitud Eesti Meestelaulu Seltsi aasta dirigendiks (1991) ning Tartu linna aukodanikuks (2004). Alates 1981. aastast on Alo Ritsing Eesti Heliloojate Liidu liige.