Lumetu talv sobib metsloomadele

Tõnu Kroobeni sõnul ei ole jahimehed ainult küttimise peal väljas, vaid seisavad hea ka metsloomade ninaesise eest ajal, mil neil metsast suurt midagi võtta pole. Foto: Aarne Mäe

Kuni uue aastani kestnud lumevaene talv on olnud metsloomadele ilma ja olude poolest sobilik, kuid liikvel on hundid, kelle jälgi lumeta metsas ei näe, mistõttu ei saanud ka kütid võsavillemitele jälile.

Loodusgiid ja tunnustatud jahindusspetsialist Peeter Hussar Sagadist ütles, et keegi rannarahvast ei ole viimasel ajal rääkinud, et oleks hunti liikumas näinud. “Kui lund ei ole, siis hundid tavatoimetamise puhul välja ei paista,” selgitas ta.
Peeter Hussari hinnangul ei ole huntide arvukus märgatavalt suurenenud võrreldes eelmisel aastal korraldatud loenduse andmetega.
“Vähemaks neid ka ei jää, sest lume puudumise tõttu ei ole saanud nende arvukust vähendada,” nentis Hussar. Igatahes jahindusspetsialisti sõnul pole hundid oma tegemistega Sagadi kandis uudiskünnist ületanud.
Laekvere jahimees Tõnu Krooben peab pisut probleemseks tõika, et vabalt ringi luusivad hundid kipuvad metsseapõrsaid murdma. Väga väike on metskitsede arvukus, sest kaks eelmist lumerohket talve mõjusid sellele liigile laastavalt. “Kitsejahti ei ole me paar aastat pidanud,” ütles Krooben.
“Praegune talv on metsloomale väga hea, välja arvatud karule, kes ei saanud pikka aega und,” rääkis Tõnu Krooben. “Aga nüüd on ka karu magama läinud, igatahes sellel vähesel lumel pole karujälgi enam näha olnud.”
Nüüd, kui lund juba maas, saab hakata huntidele siiski jahti pidama, lisaks peetakse praegusel ajal jahti veel metssigadele ja ilvestele.
Laekvere Jahimeeste Ühingu juht Tõnu Krooben rõhutas, et ega jahimehed ei ole ainult küttimise peal väljas.
Ta tõi näite, et neil läheb ainuüksi viljajäätmeid ulukitele söödaks igal aastal 70-80 tonni, lisaks seotakse puude külge soolakuubikuid lakkumiseks. Et need on menukad, näeb hästi piltidelt, mis on tehtud looma liikumise peale – põtrade pidu on aus.
Kuid see pole veel kõik – kütid on meisterdanud sigadele lausa puitpõrandaga katusealused, kus loomad vilja nosimas käivad.

Lasketiir kasvatab meistreid

Laekvere Jahimeeste Ühingu maadel Aruksel, kus asub ka ajakohane lasketiir, valmis tänavu korralik õppe- ja olmehoone ning ruumid ulukite esmaseks käitlemiseks.
Arukse jahikeskuse maa, kus asus mahajäetud talu, saadi kätte üheksakümnendate aastate alguses. Sellest ajast saadik on keskust arendatud nõnda, et sellesarnast ei ole vastu panna lähedal ega kaugel.
On olmehoone, laskerajad ning värskelt ka ulukite nahastamise ja esmase käitlemise ruum, mis on Euroopa toetusprogrammide toel valmis saanud.
Seal on igati ajakohased tingimused ulukite käitlemiseks ning muu hulgas on veel pakendist lahti võtmata lintsaag, hakklihamasin ja vaakumpakendamise seadmed.
Omaette teema on Arukse jahikeskuses laskevõistlused – seal on aastate jooksul peetud väga kõrgetasemelisi jõukatsumisi ning kohal on käinud päris suur hulk tuntud laskesportlasi.
Jahilaskmisega on sealkandis tegeldud juba Nõukogude aja lõpust, mil avati esimene lasketiir koos kuuli- ja haavlirajaga. Veteranide seas on kõva tegija Rakvere jahilaskja Ivo Sepp, Aruksel käib harjutamas ka Aili Popp, kes on tulnud kaks aastat järjest Euroopa meistriks.
Võistlustest annavad aimu kümned karikad jahimaja riiulitel, taldrikuheite aparaadid ootavad aga suve, sest laskmiseks läheb soojakraadidega, ehkki harjutada saab aasta ringi. Eesti lahtisi võistlusi erinevates harjutustes peeti lõppenud aastal seal mitmel päeval.
Laekvere jahiühingul on 45 liiget, 20 000 hektarit jahimaad, mis ulatub ka naabervaldadesse.
Veneverest pärit Tõnu Krooben on selle ühingu esimees alates 1993. aastast, põhiaeg kulub tal siiski talu pidamisele.