Kommentaarid

Alkohol, liigne kehakaal ja suitsetamine ...

Maali Käbin, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna projektijuht

Lääne-Virumaa üldine terviseolukord on riikliku statistika põhjal koostatud maakonna tervise ja heaolu ülevaadete alusel üsna sarnane Eesti keskmisega, kuid on mõned valdkonnad, milles maakond eristub.

Positiivsena saab välja tuua asjaolu, et Lääne-Virumaal on viimase kuue aasta jooksul oluliselt kasvanud nende täiskasvanute osakaal, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks.

 Kui 2004. aastal oli neid vaid 39%, siis 2010. aastaks on kasvanud näitaja 60%ni.

Sama aja jooksul on ligikaudu 10% võrra vähenenud ka nende inimeste osakaal, kelle igapäevategevus on viletsa tervise tõttu oluliselt piiratud: 2010. aastal oli selliseid inimesi 26% kõigist täiskasvanud Lääne-Virumaa elanikest.

Kolmanda positiivse trendina väheneb maakonnas raseduste osakaal teismeliste seas, mis on 10 aasta jooksul vähenenud ligi 10%, jäädes allapoole Eesti keskmist.

Maakonnas on kindlasti probleemiks kõrge suremus ning sellest tingitud madalam eluiga.

Kuigi viimase 10 aasta jooksul on enneaegse (enne 65. eluaastat) suremuse määr langenud Lääne-Virumaal 10%, siis on kõigi kolme peamise Eestis esineva surmapõhjuse lõikes (vereringeelundite haigused, kasvajad ja välispõhjused) Lääne-Virumaa näitajad kõrgemad riigi keskmisest.

Keskmisest rohkem on ka alkoholi tarvitamisega seotud kahjusid: igal aastal sureb maakonnas alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse keskmiselt 25 meest ning kaheksa naist.

Lisaks saab maakonna teedel joobes juhi tõttu vigastada või hukkub keskmiselt 31 inimest aastas.

Peale alkoholi ohustavad Lääne-Virumaa elanikke ka liigse kehakaalu ja suitsetamisega kaasnevad haigused, sest rohkem kui iga teine maakonna elanik on ülekaaluline ning pea iga kolmas igapäevasuitsetaja.

Ülekaalulisuse poolest on Lääne-Virumaa Eestis ka esikohal.

Nende näitajate kontekstis saab ka selgemaks, miks on maakonnas suremuse näitajad nõnda kõrged.

Ülekaalulisus, suitsetamine, alkoholi tarvitamine – need kõik soodustavad nii eluohtlike kasvajate, veresoonkonnahaiguste kui traumade teket.

Käesoleva aasta lõpu poole avaldatakse 2011. aastal läbi viidud paikkonna tervisemõjurite uuringu tulemused, mis heidavad maakondadevahelistele ja -sisestele erinevustele ning nende tagamaadele rohkem valgust.





Mõistlik on rohkem liikuda, mitte nälgida

Olga Boitsov, Lääne-Viru maavalitsuse terviseedenduse spetsialist

Maakonna tervise ja heaolu näitajate ülevaade osutab meie peamistele valukohtadele. Palju on südameveresoonkonna haigusi, mis on ka peamiseks surma põhjuseks nii meestel kui naistel.

Need tulenevad aga rasvumisest, vähesest liikumisest, riskikäitumisest (suitsetamine, alkohol), valedest toitumisharjumustest. Samas võib välja tuua, et meil on Eesti keskmisest madalam ülekaaluliste koolilaste osakaal.

Lääne-Virumaal on mitu väärt ettevõtmist tervise heaks: “Tund tervisele”, Rakvere ööjooks ja sellega seotud liikumissari. Samuti on omavalitsused järjest enam hakanud korraldama tervisega seotud üritusi, eriti rohkelt on neid südamenädalal.

Terviseedenduses on suur osa omavalitsuste rajatud kergliiklusteedel: kui tee on olemas, leiab see alati kasutust, lisaks on seal liikumine turvalisem kui maanteel-tänaval. Osas omavalitsustes tegutsevad lausa kepikõnnirühmad.

Inimeste teavitamisse on palju panustatud ja see hakkab vilja kandma. Ka järjest enam eakaid inimesi on hakanud teadlikult oma tervise eest hoolitsema, liikuma. Inimesed ei häbene enam kepikõnniga tegeleda.

Seda võib näha nii kergliiklusteedel, tänavatel kui maapiirkonna teedel. Samuti kasutavad kergliiklusteid aktiivselt noored, tööealised jõuavad sinna paraku vähem.

Olukorra parandamiseks on peamine jätkuv teavitus nii tervislikust toitumisest kui liikumise vajalikkusest. Vahel võib asi takerduda motivatsiooni puudusesse – inimesed on saanud infot, aga tihti ei samasta end probleemiga, arvates, et “see ei puuduta mind”.

Sageli hakkab inimene tegutsema alles seejärel, kui arst seda soovitab. Kui toitumine kontrolli alla saab ja hakatakse ka liikuma, paraneb ka enesetunne.

Ei tasu unustada, et põhiline kehakaalualandaja on liikumine, mitte nälgimine.

Tegelikkuses on näitajad aastate lõikes vähehaaval paranenud. Terviseedenduses ei maksa tulemusi oodata üleöö. Inimesed võivad hakata rohkem liikuma, aga tervisenäitajates kajastub see alles aastate pärast. Näiteks võib tuua, et kui inimene lõpetab suitsetamise, läheb ligikaudu kümme aastat, enne kui taastub organismi normaalne talitlus.