Valeri Kirsi kaks kirge: noored naised ja vanad autod

Rakveres elav Miss Estonia 1991 Erika Bauer saab Valeri Kirsilt Sõpruse kinos filmi “Mees torukübaraga” esilinastusel galantse käesuudluse. Foto: Arno Saar/Õhtuleht

“Mis ühist on Unicutel ja missivalimistel,” küsib Valeri Kirss temast tehtud uues filmis Vahur Kersnalt. “Mitte midagi ei ole,” vastab telemees.

“On ikka küll,” vaidleb Kirss vastu. Seda ta selles filmis püüabki tõestada, sest need mõlemad kuuluvad tema suuremate kirgede, et mitte öelda elutöö hulka.

Räägitakse, et Võsul suvitaval missi-issil Valeri Kirsil oli kombeks rannas binokli abil missivõistlusele kandidaate välja valida.

Kord jäi tema silmapiirile ka Erika Bauer, verinoor õpetajanna Kadrinast, kellest peatselt saigi Miss Estonia ning kes Türgis Miss Globe’i valimistel jõudis seitsme hulka.

Erika Bauer meenutas, et 1990. aastal tuli Võsu rannas tema juurde pisike tüdruk, kes osutus Valeri Kirsi tütreks Liilitiks, tüdruk pistis Erikale pihku visiitkaardi ning ütles, et isa saatis. Kaardil oli kutse osaleda missivalimistel.

Nüüd kutsus Liilit Kirss rahvast Tallinna kinno Sõprus, kus läinud nädalalõpul näidati tema isast vändatud Riho Västriku dokumentaalfilmi “Mees torukübaraga”.

Saal tuli rahvast täis, külaliste hulgas oli ka endisi misse, sealhulgas Erika Bauer.

Ja Valeri Kirss oli siiralt õnnelik, sest missivalimine on olnud tema elutööks, kõikidele raskustele vaatamata.

Film “Mees torukübaraga” kõneleb ilustamata missivalimiste telgitagustest, sellest, kuidas asjad tegelikult käisid ja millest kõrvalseisjatel, kes piirduvad vaid glamuurse finaaliga, pole aimugi.

Selles filmis jälgitakse 2000. aasta missivalimist, kui selle võistluse võitis Evelyn Mikomägi, kes jõudis samal aastal ka Miss Universumil esimese kümne hulka.

Filmis avaneb Valeri Kirss pisut koomilise, kuid sihikindla tegelasena.

Erika Bauer nõustus, et inimestele, kes Valeri Kirssi lähemalt ei tunne, võib ta tunduda kohati veidrana. “Aga tundes teda juba aastaid, võin öelda, et härra Kirss on tõeline džentelmen ja isiksus, kellest õhkub erakordset optimismi ja entusiasmi ning kes on tuntuks saanud oma “kirsilikult” erilise kõneosavusega,” iseloomustas Miss Estonia 1991.

Kirss teeb oma asja: ta paneb missikandidaadid oma vanalinna kontoris ümber posti “Kes aias” mängima, pildistab Küprosel maikaväel missimaailma vägevaid või suudleb daamidel galantselt kätt sellise sundimatusega, et raske on talle midagigi pahaks panna.

Erika Bauer hindas 50minutilist linateost heaks filmiks, kus on palju situatsioonikoomikat, mis käib lahutamatult Valeri Kirsiga kaasas.

“Riho Västrik on filmi kompaktseks muutmisega edukalt hakkama saanud,” kiitis ta.

Erika Bauer tunnistas, et see film tõi meelde tema missiaasta: “Kuigi sellest ajast on aastaid möödas, on asja mõte ja tunded samaks jäänud. See oli ilus aeg...”

1991. aastal, kui Erika missiks kuulutati, oli ta alles oma õpetajatööd alustav algklasside õpetaja, IIb klassi juntsud kutsusid sageli teda emaks ja vahetundidel sülle pugedes küsisid, kas ta läheb nüüd nende juurest ära. Erika lubas olla õpetaja nende algkooli lõpuni. “Tiitlikohustuste täitmisega sain hakkama pärast tööd ja nädalavahetustel, kuigi oli väga tihe aasta – ballid, avamised, klubiõhtud, TV- ja raadioesinemised, oli see ka imeline aasta.”

Filmi režissöör Riho Västrik tunneb Valeri Kirssi samast aastast, kohtudes toona Valeriga kui ajakirjanik intervjueeritavaga.

“Kui ma õigesti mäletan, tegi ta samal korral mulle ettepaneku juhtida mingit missivalimiste eelvooru. Tegin seda ja sattusin sujuvalt ka ise mõneks aastaks missikarusselli keerlema,” meenutas Västrik.

Filmi materjal seisis Västrikul kaksteist aastat riiulis, tekitades temas alalisi süümepiinu.

“Kirss portreteerib ennast ise. Mul polnud vaja muud, kui tähtsamad jooned välja tuua ja need filmikeelde tõlkida,” sõnas Västrik.

Valeri Kirss organiseeris 1975. aastal vanasõidukite fanaatikutest klubi UNIC.

1988. aastal taastas Kirss Eesti vabariigi ajal katkenud missivõistluste traditsiooni.

1992. aastast alates pidas tema korraldatud Eesti Miss Estonia vastu konkureeriva missivõistluse survele.

“Need missid on teinud maailmas Eesti tutvustamiseks palju rohkem ära, kui ükskõik milline meie poliitik,” raius Valeri Kirss oma kavalat naeratust varjamata. Võib-olla tal ongi õigus.