Kehv suvi jättis jälje turismile

Rakvere linnuse külastajate hulgas on juba aastaid olnud tublisti venelasi. Venemaa, aga ka Läti turistide osatähtsus välisturistide seas kasvas tänavu suvel kogu Eestis. Foto: Meelis Meilbaum

Selle aasta eredaim juhtum Lääne-Virumaa turismielus oli ilmselt jaanuaris, kui Lahemaal eksis metsa hiinlane. Siiani annab ta aeg-ajalt Rakvere turismiinfokeskuse juhatajale Kaie Leuskale enda tegemistest kirja teel teada.

Ülejäänud aasta, eelkõige suvehooaeg, möödus Kaie Leuska sõnul üsna tavapäraselt. Kolme suvekuu jooksul käis infokeskuses peaaegu 1900 külastajat. “Seda on muidugi palju vähem kui eelmistel hooaegadel,” nentis Leuska, tuues peamiseks põhjuseks kehvavõitu ilma.

Ta märkis, et inimesed on keskusest palju voolavamalt läbi käinud ehk teisi sõnu ei tekkinud tunnet, et kogu aeg on palju rahvast.

Kõige rohkem tuleb turismiinfokeskusesse eestlasi. “Kui inimene on meie maakonnast, tunneb ta tihti huvi Lõuna-Eesti ja Peipsi piirkonna vastu,” ütles juhataja, lisades, et Rakverre tulles uuritakse endiselt enim linnuse kohta, maakonna tõmbenumbrid on aga mõisad, rannik ja Lahemaa.

Lahemaa kolmest mõisast ühe, Palmse mõisa direktor Maie Urbas ütles, et nemad ei ole külastajate numbreid veel kokku võtnud. “Turismirühmad käivad ja hooaeg alles kestab. Hinnangute andmiseks on vara,” sõnas direktor, kuid tõdes, et alates jaanipäevast valitsenud kehv ilm annab siiski tunda nii külastajate arvus kui ka käibes.

Katariina külalistemaja juhataja Tõnu Leppik jäi suvega rahule, kuid tunnistas temagi, et vilets ilm tõi ööbima veidi vähem siseturiste. “Aga välisturistidest ööbijate arv oli mullusega võrreldes isegi suurem.”

Käsmu külas asuva Lainela puhkeküla juhataja Aivar Alviste leidis, et nende pakutavate majutuskohtade täituvus oli suvel keskmine, nii nagu planeeritud. Klientide külastatavust tema siiski vähese suvesoojuse arvele ei pannud, sest broneeringud tehakse ära juba sügisel ja talvel, mil järgmise aasta suveilma ette näha ei osata.

Vihula mõisa turundusjuht Kadi Elmeste seevastu hindas suve igati kordaläinuks - toad täitusid umbes 70 protsendi ulatuses. “Kui kevadel tundus, et oleme suvel väliskülalistele täiesti välja müüdud, siis hiljem majutuskohti ikka vabanes ja oli hea meel neid siseturistile pakkuda,” kõneles Elmeste.

Vihula mõisa põhilised kliendid tulid Kesk-Euroopa riikidest: Saksamaalt ja Saksamaa naaberriikidest, aga mõisakompleksis peatusid ka soomlased ja venelased.

Turundusjuhi sõnul on nende jaoks tegelikult kõige tempokam aeg mai ja september, mil majutada tuleb esimesi ja viimaseid puhkajaid ning seminaridel osalejaid.

Kehvavõitu suveilmad Vihula mõisale meelehärmi ei valmistanud, sest kuna suvi jäi sisuliselt vahele, tarbis külastaja Elmeste sõnul rohkem kohapeal pakutavaid teenuseid: aktiivselt külastati spaad ning kasutati basseini.

Rakvere turismiinfokeskust külastanud välisturistidest on varasema aastaga võrreldes vähemaks jäänud soomlasi. Ka statistikaamet teatas, et Soome turistide arv vähenes kõigil kolmel suvekuul eelmise aasta vastava ajaga võrreldes.

Kui Rakvere turismiinfokeskuses oli tänavu rohkem näha prantslasi, hispaanlasi ja itaallasi, keda kutsuvat siia teistmoodi loodus ja kliima, siis Eestis üldiselt oli nende rahvuste esindajaid turistide seas mullusega võrreldes jällegi vähem.

Turiste saabus rohkem kui eelmisel suvel naabermaadest Venemaalt ja Lätist, samuti mitmest Euroopa, Ameerika ja Aasia riigist.

Statistikaameti andmeil peatus majutusettevõtetes 2012. aasta kolmel suvekuul kokku üle miljoni turisti, neist 710 000 olid välisturistid, keda oli 5000 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Suvekuudel peatus majutusettevõtetes 343 000 siseturisti ehk 10 000 turisti enam kui eelmise aasta suvel.