Rakvere – noortega või noorteta?

Sven Hõbemägi Foto: Erakogu

Mida oleks vaja teha, et noortel oleks motivatsioon siduda oma tulevik Rakverega?

Kolmapäeva õhtupoolikul vallutasid Rakvere teatrikohviku ühiskondlikult ärksa meelega inimesed, et arutleda Rakvere kui ühise kodulinna parema homse teemadel. Ühtlasi sai teatrikohvikus hoo sisse debatisari, mis esimesel korral kandis pealkirja “Rakvere – noortega või noorteta?”

Sel teemal arutlema olid saabunud nii linna esindajad eesotsas linnapea Toomas Vareki, Lääne-Viru omavalitsuste liidu direktori Sven Hõbemägi ja abilinnapea Allar Aroniga kui ka noorte esindajad, näiteks Lääne-Viru Noortekogu presidendi kohusetäitja Kalev Kodzis, Rakvere teatri näitleja Mait Joorits ning paljud teised.

Kohati liialt poliitiliseks kiskuvaid sõnavõtte aitas tagasi teemasse tuua teatri juht Joonas Tartu, kelle arvates on püstitatud probleem tänases Rakveres reaalselt olemas ning teater kui linna vaimne kants peaks kindlasti olema eeskujuks inimeste meelte ärgastamisel ja murekohtadele tähelepanu pööramisel.

Kõik kohalviibinud nentisid, et kahetsusväärselt vähe oli debatist osa võtma saabunud neid inimesi, kellele ettevõtmine oli eeskätt korraldatud – noori inimesi, kelle arvamus kõige enam maksab ja kes määravad Rakvere linna tuleviku.

Rakvere reaalgümnaasiumi huvijuhi Maria Kingsepa arvates võis noorte vähese huvi taga olla hirm selle ees, et sõna võtsid peamiselt linnajuhid ja kogenud inimesed ning noored ei tahtnud või ei julenud oma arvamust avaldada.

Koosviibimise lõpus viskas ettevõtmist modereerinud Joonas Tartu õhku avatuse ideedele, korraldamaks järgmist avalikku arutelu. Seega ootab teater kõiki mõtteid, et kohtuda juba järgmises arutlusringis.

Joonas Tartu, Rakvere teatri direktor

“Debati mõte on võtta osa ja tegutseda ühise eesmärgi nimel ja ühiselt arutledes, mitte vastandudes. Väikelinnale iseloomulikult on probleemiks see, et isegi, kui Rakveres on olemas töökohad, siis ei jõua info nendest õigete noorte inimesteni, vaid kohad täidetakse omavaheliste kokkulepete käigus.

Mait Joorits, Rakvere teatri näitleja

“Rakvere puhul ei saa unustada, et parim pakkumine ületab muud motivaatorid, naasmaks tagasi kodulinna. Isiklikult sain erialaselt parima pakkumise ja siiani ma ei ole pidanud oma otsust kahetsema, kuna Rakvere on suurepärane koht elamiseks.”

Keio Soomelt, Rakvere kultuurikeskuse juhataja

“Isegi kui korraldada konkurss, pole siinsel tööturul suurt konkurentsi.”

Kalev Kodzis, Lääne-Viru Noortekogu presidendi kohusetäitja

“Elada tahetakse seal, kus väärtustatakse tööd, mida inimene teeb, ja luuakse võimalused heaks eneseteostuseks.”

Sven Hõbemägi, VIROLi direktor

“Hämmastav, et Rakveres on tegelikult kõik olemas – veekeskus, spordikeskus, vaba aja veetmise võimalused, kõrgkoolid.

Alguses on suurtes linnades põnev, kuid see elutempo väsitab ja viimaks soovitakse ikkagi tagasi tulla. Seega usun, et kõik saab alguse inimese tasandilt ning sõltub üksikisikust, millist elukeskkonda ta endale soovib.”

Allar Aron, Rakvere abilinnapea

“Minu meelest on noortel oluline omandada haridus, sest spetsialistidest on alati puudus. Miks mitte õppida meditsiini, IT-d või inseneriteadust, sest need on elualad, kus tööd alati jagub ning ka Rakvere võtaks vastava haridusega spetsialistid avasüli vastu. Oluline on mõelda sellele, mida on inimesel Rakverele pakkuda.””

Toomas Varek, Rakvere linnapea

“Olen veendunud, et varem või hiljem Lääne-Virumaa ühineb Ida-Virumaaga, seega ei saa maha matta mõtet, et just Rakverest võiks saada Virumaa pealinn.

Mina olen alati noortele avatud, linnapead ei maksa karta.”

Peeter Rästas, Rakvere teatri näitleja

“On muidugi tähtis, et valitud elukohas oleks võimalik luua pere ja käia tööl, kuid kas see on noortele oluline? Ma ei ole kindel, kas töökoht on kõige olulisem. Minu meelest on puudu just kunstist, kultuurist ja muust sellisest, kust noorel oleks võimalik leida mõttekaaslasi, et oleks teha midagi muud peale joomise ja kaklemise, mis Rakvere ööelu sageli iseloomustab. Seega minu küsimus noortele – millest on teil Rakveres puudu, mis võiks olemas olla?”

Mida oleks vaja teha, et noortel oleks motivatsioon siduda oma tulevik Rakverega?

Aleksander Holst, linnavolikogu spordikomisjoni esimees

“Erinevad vanusegrupid soovivad erinevaid asju. Kui mõelda vanuse peale 35+, siis on oluline, et nende lastel oleks võimalik käia lasteaias ja koolis ning nende asjadega on Rakveres tegelikult hästi.

Noored peaksid ise olema initsiatiivikamad ja mitte niivõrd tarbima, kuivõrd ise pakkuma välja ideid, olema aktiivsed ja looma aja veetmise võimalusi endale ja teistele.”

Toomas Suuman, Rakvere teatri näitleja

“Minu meelest on noorte kadumise probleem Rakveres pseudoprobleem, sest noor inimene tahabki ringi reisida, maailm on avatud ning selline ei ole mitte üksnes Rakvere olukord.

Esmalt tuleks teha statistikat, kui palju noori on Rakverest mingi aja jooksul lahkunud ja kui palju neid on naasnud, alles seejärel tasuks rääkida võimalikest sammudest olukorra parandamiseks.”

Maria Kingsepp, Rakvere reaalgümnaasiumi huvijuht

“Puutudes igapäevases töös noortega kokku, arvan, et oleks oluline hakata investeerima lastesse ja noortesse juba maast madalast, et neil tekiks seotuse tunne oma kodulinnaga.

Pakkudes lastele erinevaid aja veetmise võimalusi, on suur tõenäosus see, et nende patriotism kasvab ning noor inimene tahab pärast kõrgkooliõpinguid tagasi tulla. Siis on aga oluline neid noori märgata, kes tahavad siia tulla ja siin midagi teha. Linn peaks olema toeks noorte omaalgatustele ning panema tähele seda, mis meie ümber toimub.”

Kommentaar: “Sünnime-hängime-sureme? See ongi Rakvere? Väge täis?”

Heigo Teder, Rakvere teatri projektijuht

Kõigepealt tänu kõigile neile, kes kohal olid!

Kahju, et 20-40aastaseid linnakodanikke, keda debatile kõige rohkem ootasime, nõnda vähe kohal viibis.

Kindlasti saab kogukonda taolistest üritustest alati paremini teavitada, isiklikult arvan, et nii sotsiaalmeedias infot levitades, kohalikes ajalehtedes uudisnuppudega üleskutseid esitades, samuti personaalselt e-kirjadena massiliselt sihtgrupile kutseid saates tagasime korraldusosakonnaga elementaarse infoliikumise, ja kes teema vastu vähegi huvi tundsid, olid debati toimumisest ka teadlikud.

Et kaasata mujal elavaid inimesi, toimus otseülekanne veebikeskkonnas, kus oli võimalus ka esitada küsimusi-ettepanekuid-mõtteid ja osaleda seeläbi arutelus.

Meid jälgis kolmsada kakskümmend kaks inimest, mis pole ju sugugi vähe, kuid ... ega keegi aktiivselt sõna ei võtnud.

Siit saab teha meelevaldse järelduse, et järelikult on kõik okei. Muresid, probleeme, ideid, ettepanekuid pole? Tšillime rahulikult edasi? Sünnime-hängime-sureme?

Vahepeal reede õhtul omavahel kirume, et “midagi nagu on puudu”, tõmbame londi täis, viskame laupäeval Ibumaxi põske ja künname põldu edasi? Et see ongi siis Rakvere?

Väge täis?