/nginx/o/2016/02/26/5098701t1had8b.jpg)
/nginx/o/2009/04/24/168244t1hd0b0.jpg)
Eesti on end ikka põhjamaade hulka arvanud. Vaatame aga näkku arvudele – kas kuulume nende hulka näiteks parlamendiliikmete arvu silmas pidades?
Repliik: Põhjamaast asi kaugel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis elab 1,3 miljonit inimest ning meil on teatavasti 101 riigikogu liiget, mis teeb ühe riigikogu liikme umbes 13 000 eestimaalase kohta.
Soome eduskunnas on 200 kohta, elanikke aga 5,4 miljonit, mis teeb ühe rahvaesindaja iga
27 000 inimese kohta. Rootsi riksdagis on 349 kohta ja seal elab 9,4 miljonit inimest, mis teeb ühe saadiku iga 27 000 rootsimaalase kohta. Norra stortingis on 169 kohta, Norras elab 4,9 miljoni inimest, mis teeb ühe rahvaesindaja iga 29 000 norramaalase kohta. Taanis on suurusjärk sama (seal on 5,5 miljonilise rahvaarvu juures parlamendis 179 kohta). Eestist veel hullem on olukord Islandil: althingis on 63 kohta ja seal elab 318 000 elanikku, mis teeb ühe saadiku iga 4600 elaniku kohta.
Kui Island välja jätta ja olla tõeline põhjamaa, siis peaks meie riigikogu liikmete arv kahanema vähemalt 51-le. Kes siin julgeks aga sellise käigu ette võtta?