Erikontroll toob tehases toimuvasse selguse

Väike-Maarjas tegutsev riigiettevõte AS Vireen käitleb loomseid jäätmeid. Tootmisprotsess on operaatorile arvutiekraanidelt kergesti jälgitav. Foto: Arvet Mägi

Põllumajandusministeeriumi audiitorid kontrollivad, kas Väike-Maarjas loomseid jäätmeid käitleva ASi Vireen juhataja tehtud tehingud deebet- ja krediitkaartidega on seotud ettevõtlusega, samuti võrreldakse lihakondijahu ja rasva kogust ladudes raamatupidamises kajastatuga.

Ministeeriumi erikontroll peab selgitama ühtlasi, kas tootmisel tekkivate saaduste – lihakondijahu ja rasva – müügil on ostjatega sõlmitud lepingud ning müügihinna kehtestamisel ettevõtetele järgitud sarnaseid põhimõtteid.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder põhjendab 21. septembri määruses kontrolli vajadusega saada vastused ettevõtte juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustele. Läbiviijateks on määratud põllumajandusministeeriumi siseauditi osakonna audiitorid.

Kontrollitakse ajaperioodi eelmise aasta algusest tänavu 3. septembrini.

Hiljuti ASi Vireen nõukogu esimeheks valitud põllumajandusministeeriumi haldusosakonna juhataja Taimo Staalfeldt ütles, et audiitorid loodavad jõuda esialgsete tulemusteni oktoobrikuu jooksul. Ta lisas, et riigiettevõttes toimuv peab olema läbipaistev ning kui erikontrolli tulemused selguvad, on need kõigile avalikud ja kättesaadavad.

18. mail kuulutas AS Vireen välja konkursi juhatuse liikme leidmiseks (ettevõtte juhatus on üheliikmeline ning ühendatud tegevjuhi ametikohaga – toim.), kes asuks ametisse augustis, kuid seni jätkab ettevõtte juhina Ivo Väär.

Küll kutsus põllumajandusminister Vireeni nõukogust tagasi selle esimehe Indrek Grusdami ning määras tema asemele Taimo Staalfeldti, kes valiti 7. septembril ka nõukogu esimeheks.

Helir-Valdor Seeder põhjendas nõukogu liikme vahetamist ministeeriumisiseste tööülesannete ümberjagamisega, sest riigivara, sealhulgas ka riigi äriühingud, kuuluvad põllumajandusministeeriumis haldusosakonna alluvusse. Taimo Staalfeldt ise tõi välja samad asjaolud.

Staalfeldti selgitusel on nõukogu liikmed juhatuse liikme kohale konkursi väljakuulutamise põhjustena nimetanud kahtlusi, et praegune juhataja Ivo Väär on erineval moel rikkunud töödistsipliini ning selgusetust asutuse deebet- ja krediitkaartidega tehtud tehingute suhtes.

24. aprilli nõukogu istungi protokollis on kirjas, et nõukogu liikme Elmut Paaveli hinnangul ei ole Ivo Väär viimase viie kuu jooksul kuus nädalat tööl käinud, näiteks jõulude ajal ei viibinud ta tehases kaks nädalat. Samal koosolekul arutati, kas maksta Ivo Väärile preemiat seoses ettevõtte heade majandustulemustega 2011. aastal.

“Minul puudub töödistsipliini väidetava rikkumise suhtes praegu selgus. Juhatuse liikme leping küll ütleb, et ta peab käima tööl 40 tundi nädalas, samal ajal tehase teiste töötajatega, aga juhil on kindlasti ka muid tööülesandeid. Näiteks viibimine komandeeringutes, mitmesugused kohtumised, kohustus otsida uusi turustamisvõimalusi,” rääkis Taimo Staalfeldt. Nõukogu esimees märkis, et konkursile saabus avaldusi 30 ümber, komisjoni ette kutsuti üheksa kandidaati.

Konkursikomisjoni üks liikmetest Elmut Paavel ütles Virumaa Teatajale augustis, et nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks Rait Persidski ning esitas tema kandidatuuri ministrile kinnitamiseks. Persidski on töötanud näiteks firma AS Corel SYS tegevdirektori, kaitseliidu rahandusosakonna ülema ning haridus- ja teadusministeeriumi rahandusosakonna juhatajana.

Taimo Staalfeldt selgitas, et komisjon küll valis kandidaatide hulgast välja Rait Persidski ning esitas tema kandidatuuri nõukogule, kuid nõukogu lõplikule otsusele ei jõudnud.

“Kuna tekkis täiendavaid küsimusi ja toodi välja vajadus teha põhjalikum tausta­uuring, pidi nõukogu kogunema uuesti 24. augustil ning langetama lõpliku otsuse, kuid toonane nõukogu esimees koosolekut kokku ei kutsunud.”

Staalfeldt lisas, et järgnes nõukogu esimehe vahetus, mis lükkas taas protsessi edasi. Ivo Väär on valitud riigi äriühingu juhatuse liikmeks, mis tähendab, et nõukogu võib ta igal ajal tagasi kutsuda ja valida uue juhataja.

“Miks iga konkreetne nõukogu liige otsustas hääletada juhatuse liikme konkursi väljakuulutamise poolt, seda tuleb küsida otse temalt. Tulemuseks oli, et konkurss kuulutati välja ja viidi läbi, kuid üksmeelt nõukogus sellega seonduvates küsimustes ei ole. Seda on seitsme liikme puhul ka raske saavutada,” rääkis augusti lõpus toonane nõukogu esimees Indrek Grusdam, kes ka ise juhataja kohale kandideeris.

Praeguseks on nõukogu kohtunud konkursikomisjoni arvates kolme parima kandidaadiga. “Lähemal ajal on kavas otsus juhatuse liikme suhtes langetada,” ütles Taimo Staalfeldt, “mis mõnevõrra oleneb ka sellest, milliste tulemusteni juhtimisvigade suhtes jõuab erikontroll.”

Majandustulemuste eest Ivo Väärile preemia määramise kohta sõnas nõukogu esimees, et hetkel ei ole lisatasu makstud, kuid ilmselt seda tehakse, sest see tuleneb juhatuse liikmega sõlmitud lepingu tingimustest.

Nii Vireeni praegune juhatuse liige Ivo Väär kui enne teda seitse aastat tehase tööd juhtinud Peeter Maspanov on Maalehele öelnud, et arvestades tehase töötajate arvu, võiks nõukogu olla palju väiksem. Ka Virumaa Teataja sai samasisulise vihje, kus märgiti, et nõukogus on puudus inimestest, kes tootmistegevust tunnevad.

“Ettevõtte nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget. Vireeni nõukogu on seitsmeliikmeline selleks, et kaasata laia kogemustepagasit ning valdkonna- ja juhtimisalast pädevust. Nõukogus on riigi esindajatena põllumajandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi inimesed, kolm liiget esindavad tootjaid ja valdkonnaspetsiifilist teadmist ning kaks liiget valitsuserakondi,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.