Oandu looduskeskuses peeti metsahüvede päeva – juhendajate saatel liiguti metsas, räägiti Eestit läbivast pikast matkarajast, pillimeister kõneles muusikariistade valmistamise saladustest ning kontserdil kõlasid viiul ja tšello.
Eestit läbiv pikk matkarada muutus kiiresti popiks
13. oktoober 2012, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Me ei osanud oodatagi, et pika matkaraja vastu on nii suur huvi,” tunnistas RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik Oandult algava ning Iklas lõppeva, kogu Eestit läbiva 370 kilomeetri pikkuse matkatee kohta.
Ta rääkis, et tihtipeale on matkama läinud jätnud oma autod Oandule parklasse. “Ükskord vaatasime, et masin seisab nädal aega ühe koha peal, isegi natuke murelikuks tegi,” jutustas Neljandik. Retkelised olid Iklasse välja rännanud, seal endale tuttavad vastu kutsunud, ja kui natuke juba puhanud, alles siis oma neljarattalisele järele tulnud.
Suurem osa inimestest ei võta siiski korraga ette kogu RMK matkatee läbimist, vaid teevad seda osaliselt. “Aga hooajal astus meile ikka iga päev inimesi sisse, vahel päris mitu, kes just uue ja pika raja vastu huvi tundsid ning kaardimaterjali küsisid,” rääkis looduskeskuse juhataja.
Eelmise nädala laupäeval RMK loodushoiuosakonna korraldatud üritusel said soovijad osaliselt mööda matkateed rännata, edasi liiguti juhendaja saatel Koprarajale ning teekond lõpetati Altjal.
Valida võis ka võimaluse läbida Altja loodus- ja kultuurilooline rada, mis kahel viimasel aastal on külastajate jaoks oluliselt atraktiivsemaks muudetud.
Eesti ainukesele mereranna õpperajale, kus matkates näeb põlist kaluriküla, sealset rannamännikut ja kivist randa, pandi üles infotahvlid, kust saab teavet looduse ja ajaloo kohta. Alguspunktis Altja kõrtsi taga leiab suurelt stendilt nüüd muu hulgas raja skeemi. Parandati viidastust ning muudeti marsruuti märksa põnevamaks.
Rahvale meeldis, et üritus pakkus ka kultuurilist naudingut – esinesid Sigrid Kuulmann viiulil ning Aare Tammesalu tšellol. Aare Tammesalu rääkis, et sellist repertuaari, mis sobiks mängimiseks mõlemal pillil korraga, ei olegi nii lihtne leida, vaid peab palu hoolega otsima. Sigrid Kuulmannilt said kuulajad teada, et viiulimänguga tuleb alustada varakult, juba 4-5 aastaselt, hiljem võib olla õige aeg juba maha magatud ning kõrgele tasemele on raske tõusta.
Muusikapalade vahepeal jagas oma teadmisi pillimeister Indrek Olt, kes rääkis sellest, kui palju kuulajateni jõudev kõla sõltub konkreetselt kasutatavast pillist, kui palju mängijast.
Kuulajad said teada, et meister ise pillimängija ei ole ning palub valmistamise käigus kõla kuulamiseks muusikute abi. “Muidugi, häälestada ma ikka oskan ning mingi heli võlun välja, aga see pole see,” märkis Indrek Olt.
Enne kontserti oli aga pillimeister pidevas piiramisrõngas, kus lisaks küsimusele, kuidas ja mis puust millist pilli valmistada, tunti huvi ka selle vastu, kas vana kitarri, mis emotsionaalselt kõrge väärtusega, saab ja tasub veel remontida.
Tiina Neljandik ütles, et ettevõtmine sai teoks koostöös Eesti Kontserdiga.
“Aare Tammesalu käis matkatee avamisel ning oli ise esinemisvõimalusest huvitatud, sest tema hinnangul sobib meie küün selliseks kontserdiks väga hästi,” rääkis ta.
Üritust väisas umbes 140 inimest, selle kordaminekule
aitas kaasa ilus sügisene päikesepaisteline ilm.