Lasila mõisakooli poeg pidas sünnipäeva

Uude majja saabunud külalisi tervitas Lasila kooli tütarlaste kellakontsert. Foto: Arvet Mägi

“Kuigi see võib olla ka tütar, sest tütarlapsed on ikka ilusamad,” lausus Rakvere vallavanem Aivar Aruja eile ennelõunal Lasila verivärske õppehoone avamisel, mis rahvasuus vana mõisamaja pojaks on ristitud.

Pojaks või tütreks ristiti Lasila kooli peamaja kõrval asuv pisike hoone, mida alguses küll mõisa meiereina, hiljem elumajana oli kasutatud, kuni ehitis viimaks päris laguneda jõudis. “Osa sellest majast on väga vana. Esialgselt oli ta ühekorruseline, kolhoosi ajal ehitati peale teine korrus,” tutvustas Lasila kooli direktor Katrin Murakas lühidalt maja ajalugu.

Enne koolimajaks kasvamist seisis hoone pikka aega kummitusliku tondilossina keset asulat. Praegune hoone on taastatud endisaegse maja eeskujul, sellest on alles vaid vundament ja võlvkaartega kelder. Tegemist on Lasilasse ehitatud kolmanda koolimajaga – esimene maja valmis 1843., teine 1904. ja kolmas nüüd 2012. aastal.

Nelja ruumiga pisikeses majas on juba septembri algusest tegutsenud Lasila kooli algklassid. Lisaks kolmele klassiruumile on üks nii-öelda külakeskuse ruum, kus külainimesed saavad pidada oma koosolekuid, külaõhtuid ja muid koosviibimisi.

Ehitustöödega tehti algust möödunud aasta kevadel ning lume tulekuks oli maja valmis, kuid aeganõudvaks osutus sisustamine, nii et kevadise avamise asemel lükkus see sügisesse.

Vajaduse algklasside maja järele tingis tegelikult plaan avada lasteaia hoones, kus algklassid siiani tegutsesid, uued rühmad koos sõimerühmaga, seega oli lisaruume kindlasti vaja. Mõisa peahoonesse, kus õpivad 4. kuni 9. klassi õpilased, poleks algklasside lapsed direktori sõnul ära mahtunud niikuinii.

Sama kinnitas ka Rakvere vallavanem Aivar Aruja. “Tänasel päeval oleme jõudnud situatsiooni, kus on tekkinud tõsine lasteaiakohtade vajadus. Veel põletavam probleem on lastesõim, sest vanematel, olgugi et meelsasti oldaks lapsega kodus, on vaja tööle naasta,” rääkis vallavanem. Seega on vallajuhi sõnul lootust, et järgmisel aastal avatakse lasteaias vabanenud ruumides uued rühmad sõimelastele.

Kuigi Rakvere linnaga on Aruja sõnul alati head suhted olnud, siis praegune olukord, kus linnal endalgi lasteaiakohti napib, on muutnud vallaelanike elu suisa nii keeruliseks, et Mädapeal elavad inimesed on sunnitud oma väikesi lapsi näiteks Veltsi lasteaeda viima.

“Oleme väga rõõmsad, et meil on uus ja ilus õppehoone praegusel ajal, mil väikesed koolid peavad oma püsimajäämise eest võitlema. Tegemist on märgilise tähendusega sündmusega,” lisas direktor Katrin Murakas lõpetuseks.

Peale koolipere olid uut ja ilusat koolimaja avama tulnud ka maavanem Einar Vallbaum, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepik, toetajad ja sõbrad, kes kõik uuele majale ja neis õppima asuvatele lastele edu ja õnne soovisid ning kingitusi jagasid.