Tulevikusõja hingus puudutas Virumaad

Küberrünnaku vastast tegevust tugevdatakse. Foto: Reuters

Kaitsepolitsei tuvastas koostöös erinevate ametkondadega, et läinud nädalal oli küberrünnakutega ähvardamise initsiaator Väike-Maarja piirkonnast pärit alaealine noormees.

Esinedes nime all Anonymous, levitas ta internetis üleskutset ja ähvardusi panna toime küberründeid Eesti serverite vastu.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp ütles eile, et kriminaalmenetlust praegu alustatud ei ole. Menetluse alustamine sõltub täiendavate asjaolude tuvastamisest, sealhulgas tekitatud kahju suurusest.

Puusepa sõnul on võimaliku kriminaalmenetluse tagajärgedest olulisem mõista, et ründav veebikäitumine võib kaasa tuua kahju, mida teo tegija või tema hooldajad peavad hüvitama. Kaitsepolitsei uurib küberrünnakuid riigi kriitilise infrastruktuuri või riikliku tähtsusega ettevõtete vastu. Ettevõtetele võivad küberrünnakuga tekitatud kahjud olla väga suured, mida nad saavad tsiviilhagiga kohtu kaudu välja nõuda.

Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles septembri lõpus Billington CyberSecurity kolmandal igaaastasel tippkohtumisel, et sõjavägi ei ole enam rünnakute peamine sihtmärk ning rünnaku alla võivad sattuda hoopis tsiviilobjektid.

Kaitseliidu Viru maleva küberkaitserühma pealik, Lääne-Viru endine maavanem Urmas Tamm ütles, et suuremad küberrünnakud Eesti asutuste-ettevõtete vastu toimuvad paar korda aastas. “Väiksemad aga iga päev,” lisas ta. Kahjusummadest rääkides meenutas Tamm aastaid tagasi juhtunut, kus erinevaid firmasid rünnanud 44aastasele mehele esitati kahjunõue suurusjärgus seitse miljonit krooni. Rünnak mõjutas kaudselt ka riigiameteid, millega need firmad seotud olid.

Tamme sõnul on küberrünnakud erineva iseloomuga, alates sellest, et soovitakse rivist välja viia mingi asutuse-ettevõtte server. Aga ka internetikeskkonnas delikaatsete isikuandmete varastamist võib tõlgendada küberrünnakuks.

Küberrünnakut, mis on suunatud serveri ülekoormusele, on Tamme hinnangul väga raske tõrjuda. Samas toonitas ta, et ründaja tavaliselt tabatakse.

Väike-Maarja piirkonnast pärit noormehega seotut hindas Tamm algeliseks rünnakukatseks. Kuid see ei tähenda seda, et teole ei tuleks tõsist tähelepanu pöörata.

Tamme sõnul saab küberrünnakutega väga palju kurja teha. Seepärast on seadusega pandud kaitseliidule ülesandeks tegelda küberkaitsega. Kaitseliidu küberkaitserühmad on lisaks Rakverele moodustatud veel Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mõistagi teevad need koostööd teiste pädevate institutsioonidega.

Tamme sõnul ootab Viru maleva küberkaitserühm oma ridadesse uusi huvilisi. Oodatud on ka need, kes õppuste korral võiksid olla nn vastasmängijad ehk küberründajad. Asjast huvitatud saavad ühendust võtta meiliaadressil [e-mail].